Sotsiaalministeerium on koostanud ja kooskõlastamisringile saatnud töölepingu seaduse § 48 täiendava seaduse eelnõu (eelnõu toimik nr 18-0404).
Eelnõu eesmärk on võimaldada infotehnoloogia- ja kommunikatsiooni sektori töötajatele senisest paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaja kestust.
Nõnda kehtestatakse IKT-sektori töötajatele valveaja kohaldamisel erisus ja neile on lubatud rakendada 130-tunnist valveaega 28-päevase ajavahemiku jooksul.
Kehtiva TLS järgi peab valveaja kohaldamisel olema töötajale tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaja kasutamise võimalus. Valveaega ei peeta tööajaks (v.a kui töötaja valveajal teenistusülesandeid täidab) ega puhkeajaks. Kuna valveajal ei saa teenistuja täielikult keskenduda puhkamisele, peab tööandja valveaja rakendamisel tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Töötaja igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi, tööaeg saab seega kesta kõige enam 13 tundi.
Eelnõuga täiendatakse TLS §-i 48 lõigetega 21–23, mille järgi kehtestatakse valveaja kohaldamisel erisus igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamisel. Muudatuse järgi ei kohaldata igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangut töötajatele, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitilise tähtsusega IKT-teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Olukorras, kus kriitilise tähtsusega infosüsteemi (nt viisainfosüsteem, Schengeni infosüsteem) töös leiab näiteks kas riist- või tarkvara tõttu aset tõrge või on häiritud elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik operatiivraadioside ESTER, on tõrgete kõrvaldamiseks tarvis kasutada selle ala asjatundjaid, ennekõike kitsa valdkonna tippspetsialiste. Samas on töövälisel ajal reageerimist vajavaid juhtumeid kõigi valdkondade kohta nädalas kokku umbes kümme.
IT-tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele võimaldatakse muudatusega kohaldada valveaega kestusega kõige rohkem 130 tundi 28 päeva jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Valveaja erisuse rakendamise korral tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust.
Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõus käsitletud muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustusi, mille puhul oleks vaja lisaaega muudatustega kohanemiseks.
