Riigikogu võttis 12. juunil vastu liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse, mille ühe muudatuse kohaselt kaob alates 2025. aasta 1. juulist võimalus peatada sõiduk kõnniteel veose laadimiseks.
Kehtiv liiklusseadus (LK § 20 lg 6) lubab juhil kõnniteel peatada sõidukit veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Riigikogus vastu võetud seadusega tunnistatakse see liiklusseaduse säte kehtetuks ehk keelatakse juhil sõiduki peatamine kõnniteel veose laadimiseks.
Muudatuse eesmärk on muuta kõnniteedel liiklemine turvalisemaks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetab igati seda eesmärki. Samas valmistab muret, et see muudatus võib avaldada negatiivset mõju nendele ettevõtetele ja ka inimestele, kes elavad või tegutsevad linnalistes piirkondades, kus puuduvad hoone lähedal parkimiskohad või muud sobivad kohad veose laadimiseks. Lisaks avaldab plaanitav muudatus mõju transpordiettevõtetele, näiteks kullerfirmadele ja kolimisteenuse pakkujatele.
Muudatuse jõustumisel peab sõidukijuht leidma sobiva parkimiskoha veose laadimiseks või peatama sõiduki selleks liikluskorraldusvahendiga lubatud kohas, näiteks ohutussaarel või eraldusribal. Samas kui kohalikud omavalitsused ei loo taristuga asjakohaseid ohutuid kohti, näiteks sõiduteele spetsiaalseid peatumisalasid veose laadimiseks või ei tähista kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel selleks ohutuid kohti asjakohaste liiklusmärkide ja lisatahvlitega või teekattemärgistusega, siis on sellises piirkonnas elavate inimeste ja seal tegutsevate ettevõtjate ja neile transporditeenust osutavate ettevõtjate olukord keeruline.
Kaubanduskoda tegi seaduseelnõu menetlemise käigus nii kliimaministeeriumile kui ka Riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku jätta vähemalt esialgu liiklusseadusesse alles võimalus teatud juhtudel lubada sõidukit peatada kõnniteel veose laadimiseks. Kuna muudatused puudutavad paljusid ettevõtteid ja ka inimesi, siis ei ole mõistlik sellist muudatust kiirkorras ellu viia. Nii ettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele tuleks anda rohkem aega, et leida lahendusi ning viia need lahendused ka selliselt ellu, et sõidukeid on võimalik kõnnitee asemel peatada veose laadimiseks ka muudes kohtades.
Riigikogu arvestas koja ettepanekuga nii palju, et lükkas selle muudatuse jõustumise edasi poole aasta võrra. Kui algselt pidi muudatus jõustuma 2025. aasta alguses, siis vastu võetud seaduse kohaselt on jõustumise aeg 2025. aasta 1. juuli.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon on kokku kutsunud laiapõhjalise töörühma, et leida nii ettevõtete kui ka kohalike omavalitsuste koostöös võimalusi, et muudatuse jõustumisel oleks võimalik sõidukeid peatada veose laadimiseks kõnnitee asemel muudes kohtades. Hetkel ei ole veel teada, kas ja millise kokkuleppeni jõutakse.
Riigikogu võttis 12. juunil vastu liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Seaduse kohaselt tuleb kindlustama hakata kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul. Erand tehakse mootoriga ratastoolidele ja üksnes piiratud alal kasutatavatele sõidukitele nagu murutraktorid. Selleks, et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi abimaterjali.
Lisaks kergliikurite kindlustamise nõudele võetakse Eesti õigusesse üle põhimõte, et kui kindlustusselts läheb pankrotti, peab igas liikmesriigis olema garantiifond, mis hüvitab kahjud maksevõimetu ühingu eest. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.
Seadusega tõusevad ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Seletuskirja järgi on Eesti keskmine asjakahju ligikaudu 2200 eurot ja isikukahju 4200 eurot. Eesti läbi aegade suurim liikluskindlustuse kahju on aastast 2018 summas 5,6 miljonit, millest isikukahju oli 5,4 miljonit eurot.
Riigikogu otsustas menetluse käigus teha eelnõusse muudatuse, mis võimaldab liiklusõnnetuses kannatanutel teada saada seni määratud mittevaralise kahju hüvitiste suurused. Praegu on sellisele võrdlevale statistikale ligipääs kindlustusandjatel, ent kannatanutel mitte. Seega on kannatanud praegu ebavõrdses infomonopoli olukorras.
