Sotsiaalministeerium annab tänasel Riigikogu sotsiaalkomisjoni väljasõiduistungil seisukoha ohvriabi seaduse muutmise eelnõu muudatusettepanekutele. Eelnõu korrastab ohvriabi valdkonda ning tagab läbi püsiva riikliku rahastuse inimkaubanduse, seksuaalse väärkohtlemise ja naistevastase vägivalla ohvritele parema juurdepääsu teenustele.
Seaduse tasandil sätestatakse naistevastase vägivalla ohvritele naiste tugikeskuse teenus, mis seni on olnud reguleerimata. Uus teenus sisaldab nii turvalist majutust kui ka erinevaid nõustamisi. Naiste tugikeskuse teenust hakkab edaspidi korraldama Sotsiaalkindlustusamet ning teenusele esitatavad nõuded kirjeldatakse selgelt seaduses. See võimaldab senisest paremini kontrollida teenuse kvaliteeti ning saada usaldusväärset statistikat, mis kokkuvõttes aitab korrastada ohvriabi valdkonda.
Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse hinnangul on kõige olulisem vägivalla all kannatavate naiste heaolu. "Me peame kahjuks tunnistama, et perevägivald on endiselt Eestis suureks probleemiks ning kannatavad eelkõige naised. Seadusemuudatusega loome ohvritele kvaliteetse ja selgetele nõuetele vastava teenuse. Meie eesmärk on tagada, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ning püsiva rahastusega," ütles asekantsler Kuuse. "See on siiani projektipõhiselt toiminud süsteemi jaoks oluline samm edasi."
Sotsiaalkindlustusameti direktor Egon Veermäe arvates annab sarnaste riiklike teenuste koondamine ühte kompetentsikeskusesse riigile parema ülevaate teenuse toimimisest ning võimaldab tõsta ka teenuste kvaliteeti. "Sotsiaalkindlustusamet on pakkunud ohvriabi teenust 11 aastat ja naiste tugikeskuse teenus saaks olema uue teenusena üks osa juba täna pakutavatest ohvriabiteenustest," ütles Veermäe. "Täna on politsei andmetel kogenud füüsilist vägivalda enam kui 18 000 inimest aastas, neist enamikus naised."
Ohvriabi seadus on seotud ka 2017. aastal Eesti poolt ratifitseeritava Istanbuli konventsiooniga, mis defineerib naistevastase vägivalla. Ohvriabi seadus täpsustab sealjuures, kes on selle kuriteo ohver.
Eelnõu on läbinud esimese lugemise ning tänasel komisjoni istungil arutatakse läbi kõik partneritelt laekunud muudatusettepanekud. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2017.
