Justiitsminister Maris Lauri tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis muudab täitemenetluse jätkusuutlikumaks ja annab avalik-õiguslikele sissenõudjatele paindlikumad võimalused endale täiturit valida.

“Kuna kehtiv kohtutäiturite süsteem on juba mitu aastat olnud toimeraskustes, siis on eelnõu eesmärk luua eeldused täitesüsteemi efektiivsuse suurendamiseks. Täituritel on jäänud tööd oluliselt vähemaks, mistõttu on langenud nende tulud ning lisaks on need erinevate büroode ja piirkondade lõikes väga erinevad. Seetõttu on osal kohtutäituritest keeruline või pea võimatu nõudeid piisavalt hästi täita. Samuti koheldakse menetlusosalisi erinevalt ning sageli ei tagata nende õigusi,” rääkis justiitsminister Maris Lauri.

Eelnõu jõustumisel hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest, kuna igakuise jooksva elatise sissenõudmine on kohtutäiturile selgelt kahjumlik tegevus. Üldjuhul pikki aastaid kestva sissenõudmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida täiteasja algatamisel ühekordset tasu 292 eurot. Eelnõu jõustumisel on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot aastas.

“Selleks, et anda sissenõudjale suurem vabadus, muutub senine avaliku võimu nõuete jagamise mudel paindlikumaks. See tähendab, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik tulevikus ise kohtutäituri valida. Samal ajal säilib ka võimalus, et nõude jagab täiturile kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda keskselt. Sissenõudja saab edaspidi otsustada, kas valida ise kohtutäitur või esitada nõue täitmisele keskse nõuete jagamise süsteemi kaudu,” selgitas Lauri.

Sissenõudjale muutub odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile. Tulevikus saab täiteasja teisele täiturile üle anda, kui seda on menetletud vähemalt kolm aastat. Praegu saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat.

Kohtutäiturite tasud muutuvad nii, et need vastaks viimastel aastatel toimunud muudatustele ja võimaldaks hüvitada kohtutäiturile täiteasja menetlemisega tekkinud kulud.

Vallasasja väljanõudmise, kinnisasja väljaandmise ja lapse üleandmise ning lapsega suhtlemise võimaldamise tasu on püsinud 140 euro juures alates 2011. aastast. “Mõistlik on selliseid tasusid ajakohastada. Samas võlgnike motiveerimiseks oma võlad kiiremini tasuda ning lahendusi leida, alandatakse edaspidi kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik sõlmib vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul sissenõudjaga võla tasumiseks maksegraafiku ning täidab kogu nõude selle alusel korrektselt. Teisalt hoiab see kokku ka kohtutäituri kulutusi,” rääkis Lauri.

Samuti kaotatakse ebamõistlik piirang, mis välistab kohtutäiturile ja notarile kohtuasjas kantud õigusabi kulude hüvitamise ning jäetakse kohtu otsustada, kas ja millises ulatuses kulud vastaspoolelt välja mõistetakse.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile tasu maksmist puudutavad sätted ning avalik-õiguslike sissenõudjate võimalus valida ise kohtutäiturit jõustuvad 1. jaanuaril 2023, kuna mõlemad muudatused vajavad raha eraldamist riigieelarvest ning infosüsteemide arendust.