Valitsus kiitis tänasel istungil heaks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muuhulgas sisaldab ettepanekuid niinimetatud tühja kasseti tasu süsteemi muutmiseks ning aitab lõpetada olukorra, kus autorõiguste omajad ei saa oma teoste kopeerimise teel leviku eest õiglast hüvitist.
Olulisemate muudatustena laiendatakse isikute ringi, kelle vahel tühja kasseti tasu jagatakse ja muudetakse senist süsteemi, mille kohaselt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu suurus on sätestatud autoriõiguse seaduses. See otsustusõigus antakse tulevikus valitsusele, kes kehtestab tasu suuruse määrusega.
“See tagab süsteemi suurema paindlikkuse ja võimaluse seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises ja ka selles osas, milliseid seadmeid ja andmekandjaid inimesed reprodutseerimiseks kasutatavad,” sõnas justiitsminister Raivo Aeg.
Seaduseelnõuga koos saadeti arvamuse avaldamiseks ka konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistelt salvestusseadmetelt ja andmekandjatelt ning kui suures summas tuleks tänaste tarbijauuringute alusel tasu koguda.
“Oleme oma ettepanekus lähtunud põhimõttest, et tasu tuleks koguda sellistelt seadmetelt ja andmekandjatelt, mis võimaldavad muusikat või filme salvestada või hoiustada ning mida sellel otstarbel ka tegelikult kasutatakse,” sõnas Aeg. Seega on välja jäetud näiteks nutikellad, -prillid ja targa kodu tehnika, millel võib küll olla sisemälu, aga mida muusika ja filmide kopeerimiseks hetkel ei kasutata.
Tühja kasseti tasu süsteem lähtub loogikast, et tootja, sissevedaja või müüja, kes tasu maksab, lisab tühja kasseti tasu tema poolt müüdava salvestusseadme või -kandja hinnale. Seega hüvitab toote jae- või edasimüüja tootjale või sissevedajale tema poolt makstud tühja kasseti tasu. Lõppastmes hüvitab tasu toote ostja osana selle ostuhinnast.
Selline lähenemine muudab tühja kasseti tasu kogumise võimalikult lihtsaks ning tagab, et lõppastmes tasub tühja kasseti tasu inimene, kes seadme soetab ja seda eelduslikult ka kopeerimiseks kasutab. Sarnaselt kogutakse nn. tühja kasseti tasu enamikes Euroopa Liidu riikides.
Lisaks antakse eelnõuga osa ministeeriumi ülesandeid autoriõiguse valdkonnas, näiteks autoriõiguse komisjoni töö korraldamine, üle Patendiametile, millest ministeeriumi programmi kohaselt võiks lähiaastatel kujuneda tänapäevane intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks.
Eelnõu taustast:
Autoriõiguse seaduse § 26 lg 1 näeb ette, et autori nõusolekuta on füüsilistel isikutel lubatud isiklikeks vajadusteks kopeerida audiovisuaalseid teoseid ning teoste helisalvestisi tingimusel, et autoritele, esitajatele ning fonogrammitootjatele tagatakse sellise kopeerimise eest õiglane tasu.
Autoriõiguse seadus koos selle alusel 2006. a-l vastu võetud Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega näeb ette mehhanismi, millega tagatakse õiglane hüvitis audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kopeerimise eest isiklikeks vajadusteks. Alates 1996. a kehtiva süsteemi järgi maksavad salvestusseadmete ja –kandjate müüjad või importijad vastavalt 3% ja 8% kauba väärtusest nn tühja kasseti tasu, mis jaotatakse kord aastas õiguste omajate vahel.
Paraku kogutakse alates 2014. a-st nn tühja kasseti tasu nii vähe, et jaotamisele kuuluvaks summaks on tulnud kinnitada 0 eurot (tasu kogumise ja jaotamise halduskulud ületavad kogutud summat). Selle põhjuseks on asjaolu, et VV määrusega kehtestatud salvestusseadmete ja –kandjate kataloog on vananenud ning ei sisalda seadmeid ja andmekandjaid, mida täna muusika ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse.
Seadusemuudatusega soovitakse leida õiglane ja tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii õiguste omajate huve ja õigusi aga ka tegelike tarbimisharjumusi ja muutunud tehnilisi võimalusi.
