Riigikogus läbis kolmapäeval, 16. märtsil esimese lugemise eelnõu, millega Eesti võtab üle Euroopa Liidu niinimetatud ema-tütre direktiivi, ühtlustades hübriidlaenude kasutamise finantsinstrumentidena; samuti kaotataks eelnõu väärpaberitehingute erisuse residentide ja mitteresidentide vahel.

Riigikogu otsustas kolmapäeval eelnõu esimese lugemise lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 31. märtsi.

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer ütles eelmisel nädalal, et eelnõuga kaovad seaduselüngad, mis võimaldavad ettevõtetel maksekohustust vältida. "Peamiselt kasutatakse praegu maksueelise saamiseks piiriüleseid kunstlikult loodud tehinguahelaid ja kombineeritakse riikide maksuerisustega," rääkis Holsmer.

Eelnõu peamine eesmärk on üle võtta ema-tütre direktiivi muudatused. Neist esimese eesmärk on kehtestada ema- ja tütarühingu vaheliste kasumi jaotamise maksete suhtes üldine kuritarvituste vastane säte. Teise muudatuse eesmärk on maksustada emaühingu makstavat dividendi, mida makstakse tütarühingult saadud dividendi arvel, kui tütarühing sai makstud dividendi riigis, kus ta on resident, oma maksustatavast tulust maha arvata.

Tulumaksuseaduse muutmise eelnõu muudatused on vajalikud, et vältida niinimetatud hübriidlaenult saadud maksete topeltmittemaksustamist. Hübriidlaen on nii võla- kui omakapitaliinstrumendi omadustega instrument, mis on Euroopa Liidus populaarne maksuaugu tekitaja, mida saab ühes liikmesriikides käsitleda intressina ning teises dividendina, luues seega topeltmaksuvabastuse.

Eelnõu kõrvaleesmärk on kõrvaldada residendist ja mitteresidendist füüsilise isiku erinev kohtlemine väärtpaberite võõrandamisel saadud kahju arvestamisel ja edasikandmisel. Selleks soovib riik saadud kahju arvestamise ja järgnevatele maksustamisperioodidele edasi kandmise õiguse anda ka mitteresidendist füüsilistele isikutele.