Euroopa Komisjon on välja käinud ettepaneku tunnistada kehtetuks neljas nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (78/660/EMÜ) ja seitsmes nõukogu direktiiv, milles käsitletakse konsolideeritud aastaaruandeid (83/349/EMÜ).
Euroopa Komisjon (EK) soovib need asendada vaid ühe direktiiviga teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta. See on osa EK ulatuslikust algatuste kogumist väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) kehtestatud menetluste lihtsustamiseks, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust.
Loodetakse, et arvepidamiseeskirjade lihtsustamine VKEdele aitab parandada ettevõtluskeskkonda ja ergutab alustama ettevõtlusega, sellega peaks kaasnema ka positiivne mõju töökohtade loomisele.
Direktiivi üldised eesmärgid on: vähendada ja lihtsustada eelkõige väikestele ettevõtjatele finantsaruannete koostamisega kaasnevat halduskoormust, suurendada finantsaruannete selgust ja võrreldavust, mis on eriti oluline piiriülese majandustegevusega ettevõtjate jaoks, kaitsta finantsteabe kasutajaid ning suurendada mäetööstuse ja ürgmetsade raiega tegelevate ettevõtjate poolt valitsemissektorile tehtud maksete läbipaistvust.
Konkreetsemalt tähendab see, et väikeste ettevõtjate jaoks nähakse ette eraldi skeem, millega piiratakse finantsaruannete lisades teatud teabe avalikustamise kohustust.
Kohustuslikud viited koosnevad uue direktiivi järgi üksnes järgmisest: arvestusmetoodika; bilansis kajastamata garantiid ja siduvad kohustused, võimalikud sündmused ja kokkulepped; bilansis kajastamata bilansipäevajärgsed sündmused; pikaajalised ja tagatud võlad ning seotud osapoolte vahelised tehingud. Kuigi mõnes liikmesriigis kohustuslik, on enamikus liikmesriikides bilansis kajastamata bilansipäevajärgsed sündmused ning seotud osapoolte vahelised tehingud avalikustamise kohustusest vabastatud. Kohustuslikud auditid ei ole väikestele ettevõtjatele enam kohustuslikud. Komisjon arvab, et arvestades kõnealuste ettevõtjate suurust (s.o väiksust), ei põhjusta see mingit ohtu finantsaruannete koostamisel või huvitatud isikutele teabe edastamisel nõutavale läbipaistvusele. Rõhutamist väärib, et liikmesriigid ei või nõuda väikestelt ettevõtjatelt rohkema teabe esitamist, kui on sätestatud uues direktiivis.
Äriühingu suuruse piirmäärad ühtlustatakse kolme kategooriana: väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad (arvutatakse bilansimahu, netokäibe ja töötajate koguarvu põhjal), tagades kategooriate standardse käsitlemise kogu ELs. Halduskoormuse vähendamisega, mis on kõnealuse ettepaneku eesmärk, luuakse seega ühesuurustele ettevõtjatele kogu ELs võrdsed tingimused (vähemalt raamatupidamisarvestuses).
Väikekontsernid vabastatakse konsolideeritud finantsaruannete koostamisest (kui emaettevõtja ja tütarettevõtjad ei ületa konsolideeritud alusel kaht lisas sätestatud kriteeriumi).
Lisas tuuakse aga direktiivis sätestatud ettevõtjate ja kontsernide kategooriad. Need on:
väikesed ettevõtjad on ettevõtjad, kes oma bilansipäeval ei ületa kolme järgmise kriteeriumi seast kahe piirmäärasid:
bilansimaht: 5 000 000 eurot;
netokäive: 10 000 000 eurot;
keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 50.
keskmise suurusega ettevõtjad on ettevõtjad, kes ei ole väikesed ettevõtjad ja kes oma bilansipäeval ei ületa kolme järgmise kriteeriumi seast kahe piirmäärasid:
bilansimaht: 20 000 000 eurot;
netokäive: 40 000 000 eurot;
keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.
suurettevõtjad on ettevõtjad, kes oma bilansipäeval ületavad kolme järgmise kriteeriumi seast kahe piirmäärasid:
bilansimaht: 20 000 000 eurot;
netokäive: 40 000 000 eurot;
keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.
väikekontsernid on ema- ja tütarettevõtjad, kes konsolideeritud alusel ei ületa emaettevõtja bilansipäeval kolme järgmise kriteeriumi seast kahe piirmäärasid:
bilansimaht: 5 000 000 eurot;
netokäive: 10 000 000 eurot;
keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 50.
keskmise suurusega kontsernid on ema- ja tütarettevõtjad, kes ei ole väikekontsernid ja kes konsolideeritud alusel ei ületa emaettevõtja bilansipäeval kolme järgmise kriteeriumi seast kahe piirmäärasid:
bilansimaht: 20 000 000 eurot;
netokäive: 40 000 000 eurot;
keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) toetab uue raamatupidamisdirektiivi vastuvõtmist, kuid osundab, et mõned sätted näivad olevat vastuolus rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tavadega. Samuti taotleb EMSK, et direktiivi lisataks ka mikroettevõtjate määratlus.
EMSK peab eriti oluliseks väikeste ettevõtjate vabastamisest kohustuslikust auditist, sõltumata sellest, kas tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga või mitte. EMSK hinnangul on sel meetmel märkimisväärne finantsmõju börsil noteerimata väikestele ettevõtjatele, keda on kohustatud seda menetlust järgima pigem nende õigusliku vormi kui suuruse tõttu. Ei ole mingit mõtet kohustada väikest ettevõtjat, kes on börsil noteerimata, järgima kulukat menetlust vaid seetõttu, et valitud juriidilise isiku staatus teda selleks õiguslikult kohustab. Finantsaruannete õiguslik kinnitamine, sh auditeerimine peaks toimuma nende aruannete vastuvõtjate huvides, aga mitte lihtsalt õigusmenetlusena, mida tuleb pimesi järgida, kuna ettevõtja on valinud teatud õigusliku vormi.
Tutvuge ka raamatupidamise direktiivi eelnõuga.
Autor on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees
