Haridus- ja teadusministeeriumil on valminud uus seaduseelnõu, mille eesmärk on lihtsustada välisriigis antud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist Eestis. Näiteks plaanitakse kasutusele võtta Euroopa kutsekaart, mis võimaldab teisest Euroopa Liidu liikmesriigist tulnud töötaja sobivust ja kvalifikatsiooni lihtsamalt hinnata. Seaduseelnõu peaks jõustuma 2016. aasta alguses.
Nõuded tulenevad Euroopa Liidu direktiivist
Teises liikmesriigis antud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise nõuded tulenevad Euroopa Liidu direktiivist. Selguse mõttes olgu öeldud, et eelnõu puudutab ainult kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, mitte aga kutse andmist. Direktiivi eesmärk on suurenda liikmesriikide vahelist teenuste pakkumist ja tööalast liikuvust.
Eestis on üle 100 reguleeritud kutsetegevuse
2013. aasta lõpus tellis haridus-ja teadusministeerium analüüsi, mille eesmärk oli selgitada välja, kui palju on Eestis reguleeritud kutsetegevust. Analüüsi tulemused näitasid, et Eestis on reguleeritud üle 100 kutsetegevuse. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on meil reguleeritud kutsetegevuste arv kasvanud kaks korda.
Põhja-Euroopa riigid soovivad vähem kutsetegevust reguleerida
Lõuna-Euroopa riigid reguleerivad kutsetegevust rohkem ja suurema innuga kui Põhja-Euroopa riigid. Eesti on seni liikunud pigem Lõuna-Euroopa riikide praktika suunas. Põhja-Euroopa riigid põhjendavad vähest reguleeritust sellega, et see loob eeldused innovatsioonisõbralikumale majandusturule, mis eeldab võimalikult vähest bürokraatiat ja tööjõu liikumise tõkestamist.
Näiteks Rootsis lähtutakse ehitussektoris järelkontrolli põhimõttest – seni, kuni valminud hooned vastavad riigi seatud ehituskvaliteedi nõuetele, ei ole põhjust nõuda kutsekvalifikatsiooni tõendamist isikutelt, kes ehitustöid teevad. Hoonele annab kohalik omavalitsus kasutusõiguse pärast valminud ehitise ülevaatust. Samuti ei saa jätta mainimata, et Rootsi hoonete ehituskvaliteet on vaatamata ehitajate kutsekvalifikatsiooni nõude puudumisele siiski heal tasemel. Seega võib siit järeldada, et kutsetegevuse ülereguleerimine ei pruugi iga kord olla kõige mõistlikum lahendus.
Kasutusele võetakse Euroopa kutsekaart
Üheks kõige olulisemaks eelnõuga kaasnevaks muudatuseks on, et kasutusele võetakse Euroopa kutsekaart, mis on oma olemuselt elektrooniline tunnistus ning võimaldab tööandjatel lihtsalt ja mugavalt kontrollida, kas välisriigist tulnud töölesoovijal on olemas töötamiseks vajaminev kutsekvalifikatsioon või mitte.
Milliste kutsealade juures Euroopa kutsekaarti kasutada saab, peavad Euroopa Liidu liikmesriigid siiski eraldi kokku leppima. Hetkel on võimalik kutsekaarti kasutada üldõe, proviisori, füsioterapeudi, mägigiidi ja kinnisvaramaakleri kutsetele. Eelnõu koostajate sõnul võib kaardi edukal toimimisel kutsete nimekirja lisanduda ka arstikutse.
Euroopa kutsekaarti hakkab Eestis väljastama haridus- ja teadusministeerium. Samuti on ministeeriumil kohustus väljastada ka muid Eestis või välisriigis kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks ja kutsealal töötamiseks nõutavaid tõendeid ja dokumente.
Riigilõiv kutsekaardi taotlemise eest on 32 eurot
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise kulude katteks on ette nähtud riigilõiv summas 32 eurot. Seega jääb riigilõiv kutsekaardi taotlemisel samaks nagu see on praegu välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse puhul. Eestist välja minevatele isikutele kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alaste tõendite väljastamiseks eraldi riigilõivu ette ei ole nähtud. Erand kehtib tervishoiutöötajate suhtes, kellele on tõendi väljastamise eest kehtestatud riigilõiv 195 eurot.
