Sotsiaalministeeriumil on plaanis laiendada töövaidluskomisjoni õigusi. Nimelt soovib ministeerium, et tulevikus oleks võimalik töövaidluskomisjoni poole pöörduda ka muude, kui ainult töölepingu alusel tõusetunud probleemide puhul.
Millal täpselt seaduse muudatused jõustuvad, pole veel teada, sest praeguseks hetkeks on valminud alles eelnõu väljatöötamise kavatsus. Eelnõud ennast veel kirjutama hakatud ei ole. Kaubanduskojale teadaolevalt plaanitakse seaduse eelnõu avalikule kooskõlastamisele saata 2015. aasta maikuus.
Töövaidluste lahendamise võimalused täna
Kui tööandjal ja töötajal tekib vaidlus, mida ei suudeta läbirääkimiste teel lahendada, on lahenduse saamiseks nii tööandjal kui ka töötajal võimalik pöörduda kas kohtu või töövaidluskomisjoni poole. Kuigi vaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis on kiirem ja odavam, siis paraku pole komisjonis võimalik lahendada kõiki töösuhetest tulenevaid vaidlusi. Näiteks lahendab komisjon ainult neid vaidlusi, mis tõusetuvad töölepingu alusel. Samas muude lepingute, näiteks käsundus- või töövõtulepingu alusel tekkinud vaidlusi töövaidluskomisjon täna ei lahenda. Samuti ei lahenda komisjon vaidlusi, mille rahaline nõue ületab 10 000 eurot. Seega on töövaidluskomisjoni pädevust mitmel puhul piiratud.
Kas vaidlust on mõistlikum lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus?
Küsimusele, kas vaidluse lahendamiseks on mõistlikum pöörduda pigem töövaidluskomisjoni või kohtu poole, on ühest vastust raske anda. Kõik sõltub konkreetse vaidluse sisust. Siinkohal tasub üle korrata, et töövaidluskomisjoni poole on võimalik pöörduda ainult töölepingu alusel tõusetunud probleemide puhul. Lihtsama vaidluse puhul tasuks pöörduda siiski esmalt töövaidluskomisjoni poole, mis ei välista hilisemat õigust pöörduda sama probleemiga ka kohtu poole. Keerulisema vaidluse puhul tasub jätta komisjoni instants vahele ja pöörduda otse kohtusse. Siinkohal tasub meeles pidada, et kohtusse pöördumisel hiljem enam töövaidluskomisjoni poole pöörduda ei saa. Soovi korral on võimalik otsust edasi kaevata kõrgema astme kohtusse.
Peamine põhjus, miks pöördutakse vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni poole, on menetluse kiirus. Nimelt peab töövaidluskomisjon võtma asja menetlusse kolme tööpäeva jooksul alates avalduse esitamisest, pärast mida peab vaidluse sisuline läbivaatamine toimuma vähemalt ühe kuu jooksul. Samal ajal kohtusse pöördudes võivad menetlustähtajad venida kuni aastani, kohati isegi pikemaks. Seega, kui on soov vaidlus kiiresti lahendada on mõistlik pöörduda töövaidluskomisjoni poole.
Samuti võib töövaidluskomisjoni poole pöördumine osutuda odavamaks kui kohtusse pöördumine, sest komisjonis peab pool tasuma ainult enda menetluskulud. Kohtusse pöördudes, tuleb aga arvestada sellega, et nõude rahuldamisel peab kaotaja üldjuhul tasuma ka teise poole menetluskulud, sh näiteks õigusabikulud.
Seega tuleks iga vaidluse puhul hinnata, kas mõistlikum on pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Samuti tasub meeles pidada, et kui vaidlus puudutab töötasu maksmist või töölepingu ülesütlemise vaidlustamist, siis ei pea riigilõivu tasuma ei töövaidluskomisjonis ega ka kohtus.
Töövaidluskomisjoni õigused laienevad
Nagu eelnevalt mainitud, lahendab töövaidluskomisjon ainult töölepingust tulenevaid vaidlusi. Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku laiendada töövaidluskomisjoni pädevust. Nimelt plaanitakse tulevikus võimaldada töövaidluskomisjoni poole pöörduda ka selliste vaidlustega, mis ei puuduta ainult töölepingut, ent on siiski seotud töösuhtega. Näiteks on tulevikus võimalik töövaidluskomisjoni poole pöörduda ka tööohutust või -tervishoidu puudutavate probleemide korral. Antud hetkel on selliseid vaidluseid võimalik lahendada ainult kohtus.
Samuti on praktikas probleemiks osutunud ka asjaolu, et erinevalt kohtust puudub komisjonil õigus nõuda pooltelt tõendeid. Töövaidlus lahendatakse vaid poolte enda esitatud tõendite põhjal. Tulevikus plaanitakse siinkohal komisjoni õigusi laiendada ning võimaldada ka komisjonil vajadusel nõuda lisatõendite esitamist.
Veel olulistest muudatustest
Lisaks töövaidluskomisjoni õiguste laiendamisele plaanitakse teha veel teisigi olulisi muudatusi. Näiteks võimaldada liita üheliigilisi avaldusi. See tähendab, et tööandjal oleks võimalik esitada sama avaldus korraga mitme töötaja vastu, mis kindlasti muudaks vaidluste lahendamise tööandjale mugavamaks.
Samuti plaanitakse teha ka muudatust, millega nähakse ette vastunõude esitamise võimalus. Näiteks, kui töötaja on esitanud tööandja vastu nõude, siis tööandjal on võimalik esitada avaldusele vastunõue.
Kui hetkel peab töövaidluskomisjon vaatama avalduse läbi ühe kuu jooksul alates avalduse esitamisest, siis sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku pikendada antud tähtaega 45 päevani. Muudatus on ministeeriumi sõnul vajalik selleks, et vastaspoolel oleks piisav aeg end istungiks ette valmistada. Samuti ollakse seisukohal, et vaatamata tähtaja pikenemisele, on vaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis endiselt kiirem, võrreldes vaidluste lahendamisega kohtus.
Kavandatavate muudatustega on võimalik soovi korral tutvuda SIIN.
Samuti oodatakse ettevõtjate arvamusi küsimusele, kas teie arvates lihtsustaksid kavandavad muudatused töövaidluste lahendamist. Arvamused ja täpsustavad küsimused on oodatud e-posti aadressile simoona@koda.ee.
