Valitsus kiitis neljapäeval, 3. mail 2018. a heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digimajanduse maksustamise paketi kohta, mis muudavad rahvusvahelised maksureeglid õiglasemaks.
"Tänaste globaliseerumise ja digitaliseerumise trendide valguses on oluline, et ettevõtted maksaksid maksu ka nendes riikides, kus nad küll füüsiliselt kohal pole, kuid teenivad märkimisväärset tulu," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Selline põhimõtteline muudatus aitab muuta ärikeskkonna senisest õiglasemaks ja vähendada agressiivset maksude planeerimist."
Euroopa Komisjon esitas digimajanduse maksustamise kahe direktiivi ettepanekud tänavu 21. märtsil. Esimene ettepanek sisaldab ajutist lahendust, millega kehtestatakse esialgu maks 750 miljonilise üleilmse käibega ettevõtetele, mille teatud digiteenuste müügitulu EL-is ületab 50 miljonit eurot. Maksu alla läheksid interneti reklaamiteenuste ja kasutajaandmete müük ning vahendusplatvormide teenused.
Eesti leiab, et direktiivi eelnõus tuleks loobuda 750 miljoni suurusest künnisest ja selle asemel peaksid saama liikmesriigid ise saama otsustada, kui suured ettevõtted oleksid hõlmatud.
Ajutise lahenduse kasutuselevõtt võimaldab põhjalikult tegeleda lõpliku lahendusega, mis lepitakse kokku teise direktiiviga. Selle kohaselt maksustatakse piiriüleselt teenitud kasum ka juhul, kui ettevõttel ei ole riigis füüsilist asukohta. Maksustamise aluseks on oluline märkimisväärne digitaalne kohalolu, mis tekib riigis 7 miljoni euro müügitulu, 100 000 kasutaja või 3000 ärilepingu korral.
Eesti eelistab märkimisväärse digitaalse kohalolu määramisel liikmesriigiti erinevaid lävendeid, mis võtavad arvesse riikide erineva suuruse. Samuti peaks maksu alla minema võimalikult lai ring digiteenuseid.
Eesti hinnangul on oluline, et jõutakse ühiste digimajandust hõlmavate maksureegliteni. Need tagaksid kõigi ettevõtete võrdse maksustamise olenemata tegevusalast ja –kohast. See aitab luua ka võrdsed konkurentsitingimused traditsioonilise majanduse ja digimajanduse ettevõtetele.
Eesti jaoks tähendab algatus sisuliselt digitaalse reklaamituru korrastamist. Täna on paljud suured rahvusvahelised digitaalse meedia hiiud Eesti meediaettevõtete suhtes soodsamas olukorras, kuna tasuvad vähem makse.