Valitsus otsustas 13.septembri kabinetinõupidamisel kiirendada Euroopa Liidu toetuste kasutusele võtmist, et elavdada majandust ja tõsta tempokamalt inimeste elatustaset.

Eesti saab praegusel, 2014-2020 rahastamisperioodil 3,5 miljardit eurot Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimistoetust. Koos Eesti riigipoolse panusega on juba töösse võetud paketi kogusumma 4,6 miljardit eurot ehk iga päev investeeritakse 1,26 miljonit eurot selle nimel, et tõsta inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteeti, mis on selle toetusperioodi peaeesmärk. Kitsamalt aga hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja IKT arendamine.

"Eurotoetuste üks selge eesmärk on kasvatada meie elanike elatustaset. Näiteks väga lihtsustatult öeldes – lapsevanemad saavad käia tööl, kui on olemas lasteaiakohad. Aga teisalt läheb tänu nendele toetustele iga päev Eesti majandusse üle ühe miljoni euro, mis selgelt mõjutab Eesti majanduse üldist olukorda," lausus peaminister Taavi Rõivas. "Seega – valitsuse eesmärk on kiirendada juba tänavu eurotoetuste kasutamist ja tuua nende investeerimist ette poole, et majandusele hoogu juurde anda. On ju selge, et mida kiiremini me selle raha majandusse toome, seda kiiremini Eesti majandus ja meie kõik sellest võidame."

Valitsuse kabinetinõupidamine toimus erandkorras Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja sotsiaalteaduskonna majas, mille ehituse eelarvest tuli samuti osa struktuuritoetustest. Nõupidamisel andis rahandusminister ülevaate toetuste kasutamise senisest käigust ja tempost. Seejärel rääkisid ministrid toetuste kasutamisest oma vastutusalas, avades struktuurivahendite abil läbiviidavate reformide tagamaid ning tutvustades suuremaid projekte ja objekte, mida eurotoetuste eest on rahastatud või kavatsetakse rahastada.

Suuremad struktuuritoetuste projektid 2014-2020 perioodil:

• Haabersti ristmiku, Reidi tee ja Tallinna ringtee ehitused ning trammitee rajamine Tallinna lennujaamani. 
• Rail Balticu ja Balticconnectori rajamine.
• Igasse maakonda tuleb riigigümnaasium, kolm on juba sel perioodil avatud.
• Kaasajastatakse 100 kooli digitaristut ja uuendatakse tehnoparki.
• Suurematesse linnapiirkondadesse rajatakse 2300 lasteaiakohta ning 140 kilomeetrit kergliiklusteed.
• Pakutakse ligi 200 000 noorele spordi- ja vabaajaveetmise võimalusi.
• Täiendkoolitatakse 65 000 täiskasvanut.
• Ehitatakse või renoveeritakse järgmise 8 aasta jooksul üle Eesti 59 tervisekeskust.
• Vähendatakse 40 000 kodu energiatarbimist kortermajade soojustamise ja 137 km ulatuses küttetorude uuendamise kaudu.
• Töövõimereformi elluviimisesse investeeritakse enam kui 160 miljonit eurot.
• Pärnu, Tallinna ja Tartu linnapiirkonnale on ette nähtud kokku 66 miljonit eurot.