Valitsus arutas oma 2. juuli 2015. a istungil muu hulgas ka raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning kiitis selle heaks.

Eelnõu eesmärk on kaasajastada arvestusala õigusraamistikku ning viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Olulisemate teemadena käsitletakse eelnõus mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamist, mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemise kriteeriume. Eelnõuga võetakse üle kaks direktiivi: 2013/34/EL (raamatupidamisdirektiiv), mille ülevõtmistähtajaks on 20. juuli 2015 ja direktiiv 2014/95/EL, mille ülevõtmistähtajaks on 6. detsember 2016.

Eelnõu järgi on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, kes ei ole käibemaksukohustuslane ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Eelnõu järgi on mikroettevõtjal võimalus esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb lühikesest bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast. Mikroettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet. Väikeettevõtja võib esitada majandusaasta aruande, mis koosneb pikast ja detailsest bilansist, kasumiaruandest ning kuni üheksast lisast, millede täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Väikeettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet.

Eelnõus sätestatakse Euroopa Liidu õigusest tulenev nõue, et suurettevõtjast börsiettevõtja peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama juhtorganites rakendatavat mitmekesisuspoliitikat ning selle tulemusi. Samuti peab suurettevõtja, kes on avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv on üle 500, tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi.

Lisaks tehakse eelnõuga kaks muudatust tulumaksuseaduses. Eelnõuga vabastatakse tulumaksust Eesti valitsusasutuste ja muude riigiasutuste poolt EL institutsioonide ja asutuste juurde riiklike ekspertidena lähetatud ametnikele ja töötajatele nende institutsioonide ja asutuste poolt makstavad päevarahad, sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitised. Samuti sätestatakse, et tulumaksuga ei maksustata hüvitisi, mida makstakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele või teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saamisega seoses tegevteenistusest vabastatud isikule täiendus- ja ümberõppekulu hüvitamiseks.

Seadus jõustub 30. novembril 2015. aastal.