Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tolliseaduse eelnõu, mis on viidud vastavusse möödunud aasta maist Euroopa Liidus rakendunud tolliseadustikuga.
"Seaduseelnõu põhieesmärk on viia tolliseadus kooskõlla ELi tolliseadustikuga ja reguleerida üksnes liikmesriigi pädevuses olevaid teemasid. Nendeks on näiteks tegevusloa nõuded tolliagentuuridele, andmekogude tegevuse reguleerimine, maksu- ja tolliameti ülesanded ning tollijärelevalve meetmed ja tollialaste rikkumistega seonduv," ütles rahandusminister Sven Sester.
Uue seaduseelnõu koostamise tingis tehniliste muudatuste suur maht. Terminoloogia viidi kooskõlla ELi tolliseadustikuga ning täpsustati viited ELi õigusaktidele, jäeti välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted, täiendati esinduse regulatsiooni ning muudeti tolliteenuse kulu arvutamise korda. Samuti täpsustati riigi omandisse üle toodud kauba sätteid ning vähendati väärteokoosseise.
Edaspidi ei eristata vabatsoone tüüpide kaupa ning ära kaotatakse vabalaod. Selle eesmärk on ühise tolliõiguse läbipaistvamaks ja lihtsamaks muutmine.
Ühetaoliste nõuete kehtestamine ELis on aluseks ka tollivormistuse viimiseks sarnasesse elektroonilisse keskkonda kõikides liikmesriikides. Elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020 ning aastatel 2016-2020 rakendatakse üleminekusätteid. Pikem eesmärk on muuta kogu asjaajamine tolli valdkonnas paberivabaks.
Olulisemad muudatused eraisikute ja ettevõtjate jaoks toimusid ELi tolliseadustiku jõustumisel möödunud aasta maikuus.
Seadus jõustub 1. mail 2017.
ELi tolliseadustikust pikemalt siin.
