Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste ja töölepingu seaduse muudatused, millega muu hulgas lisatakse seadusesse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava säte, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.
Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Lisaks ebasoodsat kohtlemist keelavale sättele täpsustatakse, et ehitusvaldkonna töötaja saab võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Kehtiva korra kohaselt saab töötasu nõuda lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul liiga lai mõiste.
Töötaja peab esmalt töötasu nõudega pöörduma teda lähetanud tööandja vastu ja kui nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest, siis saab töötasu nõuda töötaja tööandjalt alltöövõttu tellinud isikult. Kehtiva korra järgi on ooteperiood nelja kuu asemel kuus kuud. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötasu selle terves ulatuses, kuid tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.
Eelnõu kohaselt lisatakse töölepingu seadusesse sarnane regulatsioon, mille kohaselt vastutab ehitustööde tegemiseks alltöövõtu tellinud isik töötaja tööandja töötasu maksmise eest.
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Eesti peab riigisisese õiguse direktiiviga kooskõlla viima hiljemalt 2022. aastaks.
