Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.
"Tänane valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud," lausus peaminister Taavi Rõivas.
Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.
Sotsisaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on tegemist ajaloolise otsusega, mida on alates 1997. aastast edasi lükatud. "Mul on hea meel, et jõudsime täna otsusele kaotada kõik eripensionid, kuid samas andsime kindlustunde neile, kes on täna kaitseväe- ja politseiteenistuses."
Valitsusele esitatud analüüsis toodi muuhulgas välja, et eripensionid tuleb praegusel kujul kaotada, sest süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluliseks motivaatoriks.
Eripension on riigisektoris töötavale inimesele makstav pension, mis erineb üldise pensioniskeemi pensionist nii suuruse kui nõuete poolest. Eripensione hakatakse maksma 50.-55. eluaastast, nn tavaline pensioniiga on aga praegu 63 ja 2026. aastal 65.
Eripension on oluliselt suurem tavalisest pensionist. 2015. aastal oli keskmine prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot.
Eripensionid loodi 2000ndate alguses. Eripensionid on kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, Riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja EV presidendil.
Praegu saab eripensioni politseist 1800 inimest, kaitseväest 750 inimest ja prokuratuurist 21 inimest. Kuna eripensione ei maksta samal erialal edasi töötades, motiveerivad need inimesi suhteliselt varases eas (alates 50. eluaastast) oma erialaselt töölt lahkuma.
Eripensionid ei haaku kolmesambalise pensioniskeemiga. Eripensionärid saavad nii täies ulatuses eripensioni (kuni 75% palgast) kui ka II samba pensioni, mis võib kokku olla suurem kui ametikoha palk, samas kui nn tavaliste pensionäride I ja II samba pensionisumma moodustab keskmiselt 40% palgast.
