Riik plaanib teatud IKT töötajate valveajale teha erandid nii puhkeaja kui töötasu puhul. Kuigi kaubanduskoda eelnõud pooldab, tegi koda ettepaneku jätta valveaja erisuse tasustamine senisele tasemele, ehk vähemalt 1/10 töötasust. Samuti soovitas koda edaspidi analüüsida ka teisi valdkondi, kus võiks rakendada valveaja erisust, eelkõige kriitilise tähtsuse ja järjepideva teenuste osas.
Eelnõu järgi võimaldatakse kriitilise tähtsusega IKT teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamist osutavatele spetsialistidele valveaega kestvusega maksimaalselt 130 tundi 28-päevase ajavahemiku jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Kaubanduskoja toetab IT-tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele valveaja erisuse kehtestamist. Nimetud töövaldkond nõuab paindlikku lähenemist, sest IT-tugiteenuste puhul on enamasti tegemist kriitiliselt tähtsa teenuste ning taristu järjepideva toimimise tagamisega, ehk teenused on vajalikud suurele hulgale inimestele.
Valveaja erisust võiks kaaluda ka teistes valdkondades
Koja hinnangul on ka teisi valdkondi, kus töötaja põhiliseks ülesandeks on kriitilise tähtsusega teenuste ja/või taristu järjepideva toimimise tagamine. Näiteks automaatika, energeetika, mehaanika ja lennunduse valdkonna spetsialistid, kelle abi ja oskusi võib tõenäoliselt hädasti vaja minna, eriti kui spetsialist töötab alal, kus toimub järjepidev teenuse osutamine. Näiteks võib tekkida vajadus hoida üht lennujuhti valveajal, et oleks võimalik teda kodust tööle kutsuda, kui tööl oleva lennujuhiga peaks midagi juhtuma. Antud amet on kriitilise tähtsusega, et tagada Eesti kohal ohutu lennuliiklus. Ka 24/7 töötava tehase spetsialist peab olema valmis reageerima, kui tehase automaatikas tekib probleeme.
Kuigi mõlema näite puhul on üsna väike võimalus, et valveajal olev töötaja peaks reaalselt tööd tegema, siis on tööandjal siiski tagatud kindlustunne, et töötaja reageerib, kui töökohas peaks tekkima probleem ning töötajal endal on tagatud lisateenistus. Seetõttu on mõistlik kaaluda erisuse laiendamist teistesse valdkondadesse.
Valveaja tasustamine
Eelnõu kohaselt tuleb valveaja erisuse rakendamisel tasuda vähemalt 1/5 suurust töötasu. Tavalistel juhtudel on valveaja tasu vähemalt 1/10 töötasust. Kaubanduskoja arvates tuleks eelnõust jätta välja 1/5 töötasu nõue, et vältida töötajate seas ebavõrdset kohtlemist, ning rakendada ka erisuse puhul vähemalt 1/10 suurust töötasu nõuet. Samuti rõhutab koda, et seaduses sätestatu puhul oleks tegemist minimaalse kohustusega. Olenevalt valveaja iseloomust saavad tööandja ning töötaja alati leppida kokku suuremas valveaja tasus.
