Viimaste nädalate maksuteemaliste uudiste taustal muutuvad üha selgemaks varem vaikselt ringi hiilinud kartused, et lähituleviku olulisemad muudatused käibemaksupettuste vastu võitlemise osas kipuvad olema pigem maksude deklareerimise protsessis. See paneb aga proovile nii maksumaksjate taluvuse info esitamisel kui ka maksuhalduri suutlikkuse selle haldamisel.
Põhiline (ja põhjendatud) vastuväide maksumaksjate poolt on, et kavandatavad meetmed kurnavad ühtmoodi nii pettureid kui ka korralikke maksumaksjaid. Korrektsete maksumaksumaksjate halduskoormuse põhjendamatu suurendamine aga toob ettevõtluskeskkonnale kasu asemel kahju. Siiani on Maksu- ja Tolliameti eesmärk olnud maksumaksjate halduskoormuse vähendamine. Kindlasti on Eesti ka heaks näiteks, kus maksude tasumise lihtsus on parandanud maksude deklareerimise ja tasumise distsipliini. Nüüdseks on Maksu- ja Tolliamet hakanud tundma muret, kas vähenev halduskoormus ei pane mitte maksudest kõrvale hiilima? Küsimuse püstitusega võib täitsa nõustuda, kuid mitte sellega, et vastus probleemile on teise äärmusesse liikumine.
Et see artikkel ei jääks lihtsalt järjekordseks virisemiseks teemal, et täna välja pakutud meetmed käibemaksupettuste kontrolli alla saamiseks ei ole mõistlikud, siis pakuks välja kaaluda tollinduses juurutatud AEO (authorized economic operator, eesti keeles volitatud ettevõtja) sarnase meetme rakendamist. Sisuliselt omab volitatud ettevõtja tolli silmis usaldusväärse isiku staatust ja seetõttu mitmeid soodustusi. Näiteks võib volitatud ettevõtja esitada väiksema andmekoosseisuga deklaratsioone ning tema suhtes viiakse läbi vähem kontrolle kui teiste ettevõtjate suhtes. See ongi ju tublide ettevõtjate soov ka maksude deklareerimise protsessis.
Volitatud maksumaksja staatuse saamiseks peaks ettevõtja tõendama eelnevat korrektset ja õigeaegset maksude deklareerimist ja tasumist, samuti läbima kontrolliprotseduurid, mis hõlmaksid maksuarvestuse protsessi kirjeldamist ning selle toimimist organisatsioonis.
Mõnevõrra sarnane maksuameti ja maksumaksjate koostööprogramm on juurutatud näiteks Lätis. Eestis on küll mitmed Lätis eesmärgiks seatud soodustused (regulaarne teavitamine, kiire käibemaksutagastus) tavapärased kõigile maksumaksjatele. Siiski on sellise usaldusisiku staatuse saamiseks oluline konkreetsete ja selgete maksuarvestuse protseduuride olemasolu, mis muuhulgas hõlmaks ka piisavaid kontrolliprotseduure oma tehingupartnerite valikul. Hoolsuskohustusele käibemaksuarvestuses on oma lahendites pidevalt viidanud ka meie riigikohus.
Seega on olemas lahendusi, kuidas võidelda maksupettustega nii, et usaldusväärse ajaloo ja käitumisega kauaaegsed maksumaksjad ei peaks taluma petturite ohjamiseks juurutatud bürokraatiat.
