Korruptsioonivastase strateegia rakendamisel oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. Selleks loodi neile e-õppematerjal ja moodustati nimetamiskomitee ning kehtestati kohustus anda ülevaade kasutatavatest korruptsioonimeetmetest.
Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna valitsusele ülevaate peamistest korruptsiooni ennetamiseks algatatud ja ellu viidud tegevustest 2016. aastal.
Urmas Reinsalu tõi esile, et 2016. aastal oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. "Justiitsministeeriumi algatusel loodi elektrooniline õppematerjal avalike äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele, mis aitab suurendada riigi ja omavalitsuste äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete korruptsiooniteadlikkust," tõi minister näite. "Samuti on nüüd majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavatel äriühingutel kohustus anda iga-aastase majandusaasta aruande juures aru korruptsiooniennetusmeetmetest. See võiks anda eeskuju teistelegi avalikele äriühingutele," lisas ta.
Muutub ka riigi äriühingute nõukogusse liikmete nimetamine. Selleks loodi eelmisel aastal nimetamiskomitee, kes teeb äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimiseks, nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. "See kõik loob eeldused, et äriühinguid juhitaks läbipaistvamalt ja vähem politiseeritult," lausus minister.
Murekohtadena märkis justiitsminister paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel, mida kinnitab äsja avaldatud kolme sihtrühma korruptsiooniuuring. "Kui mitmes muus valdkonnas on elanike kokkupuuted korruptsiooniga silmanähtavalt vähenenud, siis kokkupuuted tervishoiu korruptsiooniga on endiselt sarnased kuue aasta taguse ajaga. Siis oli meeleheaga tervishoius kokku puutunud 8% küsitlusele vastanutest, nüüd 9%," tõi Reinsalu näiteks. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda rakendatud ja valdkonda iseloomustab paigalseis. Samuti rõhutas Reinsalu, et erilist tähelepanu vajab noorte korruptsiooniteadlikkus. „Noored inimesed tunnevad korruptsiooni kehvemini ära ja ka suhtuvad sellesse leebemalt,“ märkis justiitsminister. "Selles asjas peame kindlamalt noorte hoiakuid kujundama. Temaatilised õppematerjalid on olemas, neid tuleb asuda aktiivsemalt kasutama."
2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja inimeste korruptsiooniteadlikkust, et nad oskaksid korruptsiooni paremini ära tunda ja sellele reageerida. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia, selle rakendusplaani ja täitmisaruandega ning Ernst & Young uuringuga saab tutvuda korruptsiooniveebis.
