Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul on neljapäeval valitsuses arutatav metsanduse arengukava eelnõu lühinägelik ning jätab arvestamata sotsiaalmajandusliku mõõtme.

Eelnõu ei arvesta Eesti inimeste töökohtadega, metsade tuleviku ega pikaajaliste kliimaeesmärkidega ning kokkuvõttes mõjuks selline metsanduse käekäik laastavalt nii Eesti metsadele kui maapiirkondade elanike toimetulekule, seisab organisatsioonide ühises pöördumises valitsusele.

“Arengukavas ei ole arvestatud sektoris töötavate inimestega – Eesti metsa- ja puidutööstus annab otse ja kaudselt tööd 58 000 inimesele, mis moodustab 12,6 protsenti tööhõivest. Seejuures on sektor eriti oluline tööandja just maapiirkondades,” ütles metsatöötajate ametiühingu juhatuse liige Rein Rosenberg. “Arvestades Euroopa suurimat inflatsiooni ning majanduse keerulist olukorda, on kindel töökoht maainimesele olulisem kui kunagi varem. Loodusturismi või korilusega seda ei asenda – ilma tööta oleks suur osa väljaõppinud eksperte sunnitud minema tööle välismaale ning saame uue “kalevipoegade” põlvkonna. Kuidas see läheb kokku praeguse valitsuse regionaalpoliitikaga?”

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on keskkonnaminister teinud arengukava stsenaariumitest raiemahu mahtude valikut tehes populistliku otsuse.

“Arengukava koostamisse kaasatud metsateadlased leidsid, et kõige parem variant metsade tervisele on stabiilne raiemaht 13 miljonit tihumeetrit aastas – nii jätame ka järeltulevatele põlvedele hästi majandatud, eri vanuses ja koosseisus terved metsad. See aitaks meil täita ka pikaajalised kliimaeesmärgid ning tagaks tööstusele piisava ja stabiilse tooraine, et teha investeeringuid kodumaise puidu senisest veelgi suuremaks väärindamiseks,” ütles Välja.

“Praegusel otsusel, kus raiemahud on 9-11 miljonit tihumeetrit aastas ja meedias on keskkonnaminister ka välja öelnud, et tegelikult peab ta silmas selle alumist piiri, on suured sotsiaalmajanduslikud mõjud. Paraku ei ole eelnõus neid analüüsitud ega ka välja pakutud lahendusi, kuidas hoida maal töökohti ning kuidas tagada ühe edukama kodumaise tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime. Rääkimata sellest, kust tuleb kallite valimislubaduste täitmiseks riigieelarvesse raha, kui tööstus enam senises mahus makse maksta ei suuda,” lisas Välja.

“Kui me täna lõikame arengukava järgmisteks aastateks raiemahud maha, siis see nullib sektori jaoks ära tuleviku arendused. Ja lõpuks oleme Eestis olukorras, kus puidust tooted on nii eksklusiivsed, et tavainimesed neid enam osta ei jõua,” lisas Rosenberg.

Sektori ametiühing ja tööstuse esindusorganisatsioon leiavad ühiselt, et kaua koostatud arengukava eelnõu ei arvesta muutunud olukorraga maailmas pärast Venemaa algatatud sõda Ukrainas. Eesti vajadus saada iseseisvalt hakkama ning vähendada sõltuvust teistest riikidest on saanud varasemast palju tähtsamaks ning on julgeoleku üks olulisi aspekte. Käesolev eelnõu ja selles välja toodud raiemahtude soovituslik maht 9-11 milj tihumeetrit aastas sunnivad sektori tööstusettevõtteid importima toorainet Põhjamaadest, mis mõjub negatiivselt ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja paneb meie ühe edukama tööstuse sõltuma teistest riikidest, seisab pöördumises.

Veelgi kriitilisem on aga küsimus energiajulgeolekus – Vene gaasi on Eesti kodude ja ettevõtete kaugküttes suures osas asendanud Eesti puit. Kuid juba praegu on konkurents puidu järele tööstuse ja energeetikasektori vahel nõnda terav, et tõi kaasa Ida-Virumaal 150 inimesele tööd andnud Repo Vabrikute pankroti. Liiga väikese raiemahuga kaasneb just energeetikasse sobiva puidumaterjali vähesus ning energeetikas hakatakse kasutama kvaliteetset puitu, milles saaks toota näiteks maju, uksi, aknaid või mööblit. Alternatiiv on kasutada energiatootmises veelgi enam põlevkivi, mis on aga keskkonnaeesmärke silmas pidades lühinägelik.

“Leiame, et riik ei peaks lühiajaliselt populaarsust toovate otsustega niigi keerulisel ajal (Euroopa suurim inflatsioon, energiakriis, välisinvesteeringuid peletav julgeolekuolukorra muutus) oma ettevõtjate ja inimeste elu veelgi raskemaks tegema,” kirjutavad Metsatöötajate ametiühing ning Puidu- ja metsatööstuse liit valitsusele.

Eesti metsa- ja puidusektoris tegutseb ligikaudu 3900 ettevõtet, kellest ligi poole moodustavad metsamajandamisega seotud ettevõtted. Sektor annab tööd 29 183 inimesele. Kaudselt ja kaasnevat mõju arvesse võttes panustab sektor 58 209 töökoha loomisesse, mis moodustab 12,6 protsenti Eesti tööhõivest. Sealjuures on sektoril oluline roll töökohtade loomisel väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Kesk-Eestis moodustab metsa- ja puidutööstus 11,6 protsenti ja Lõuna-Eestis koguni 16 protsenti tööhõivest.

Metsa- ja puidusektori panusel loodi 2021. aastal 787 miljoni euro väärtuses maksutulu, mis moodustas 8,8 protsenti kogu Eesti loodavast maksutulust. Metsa- ja puidusektor lõi aastal 2021 lisandväärtust 2,8 miljardit eurot, mis on 14,7 protsenti kogu Eestis loodud lisandväärtusest. 1 miljoni tihumeetri puidu töötlemisel luuakse analüüsi kohaselt 264,7 miljonit eurot lisandväärtust.