Euroopa nn õiguskaitsemeetmete direktiiviga muudetakse riigihankelepingute sõlmimisel esinevate rikkumiste vastase võitluse tõhustamise eesmärgil seni kehtinud regulatsiooni.

Meetme eesmärk on konkurentsi tagamine ja uute ärivõimaluste loomine kogu Euroopa Liidus. Eestis on vastavasisuline eelnõu alles riigikogu menetluses.

Seni jäänukski teistele huvitatutele üksnes hüpoteetiline võimalus nõuda kahju hüvitamist. Tõsiseim hankemenetluse rikkumine on lepingu sõlmimine hankemenetlust korraldamata. Sellise rikkumise vastu näeb direktiiv ette hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimaluse kõigile, kellelt on ebaseaduslikult võetud võimalus hankel avatud ja ausate tingimuste alusel konkureerida.

Uus regulatsioon peab likvideerima praktilise juriidilise probleemi, mis seisneb selles, et keegi kolmas ei saa reeglina ostja ja müüja vahelise lepingu tühistamist kohtus nõuda. Seega, kuigi hankija jaoks eksisteerib võimalus saada riigihangete ametilt trahvi või isegi kohtus kriminaalkorras karistatud, ei too see menetluses osaleda soovinud isikule tagasi hankelepingu saamise võimalust. Seni jäänukski teistele huvitatutele üksnes hüpoteetiline võimalus nõuda kahju hüvitamist väites, et just tema oleks hankemenetluse korraldamise korral selle võitnud. Kahjunõude rahuldamine olukorras, kus hankedokumente üldse pole, tundub võimatu. Kui varem oli hankijatel näilikult võimalik hankemenetluse korraldamisest kõrvale hoida ja otselepinguid sõlmida ka rahvusvahelist piirmäära ületavate ja kümnetesse miljonitesse kroonidesse küündivate lepingute puhul lihtsalt asudes seisukohale, et ostja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis nüüd toob selline otsustus kaasa reaalsed tagajärjed hankelepingule. Direktiivi alusel nähakse eelnõuga ette võimalus pöörduda tühisuse tuvastamise nõudega vaidlustuskomisjoni.

Riigihankevaidlusi on palju ja nende lõppemist piiratud müügivõimaluste tingimustes keegi prognoosida ei julge. Samas on Euroopa Kohtu praktika piisavalt sisukas, et nii mõnedki regulatsiooniga manipuleerimised välistada. Kuna hankijatel on hankemenetluse kaudu ostetavat sageli kiiresti vaja, siis ehk lõppevad nüüd tühisuse tuvastamise rakendamisel ja Euroopa Kohtu lahendite sügavamal uurimisel hangete korraldamata jätmised sh nt viitega hankija õiguslikule vormile (kas haigla on sihtasutus või aktsiaselts) või struktuurimuutustele (ASi Eesti Raudtee katse jagunemisega hangete korraldamise kohustusest vabaneda ning osta hankesubjektiks olevaid kaupu ja teenuseid edaspidi hankemenetlust korraldamata).

Ehk aitab uus meede ja sellega kerkiv võimalus nõuda lepingute tühisuse tuvastamist vahendeid ratsionaalsemalt kasutada.

Mart Angerjärv
Hansa Law Offices
mart.angerjarv@hansalaw.ee