Maksetega viivitamine on viimase kümne aasta jooksul sagenenud kõikides Euroopa maades.
Euroopa juhtiv krediidikorraldusteenuste osutaja Intrum Justitia teeb alates 2003. aastast Euroopa ettevõtete maksekäitumist puudutavaid uuringuid. Viimases uuringus osales ettevõtteid 23 riigist.
Suurem osa krediidikahjudest saadakse pikaajalistelt ostjatelt või oma võtmeklientidelt. Arvatakse, et kui klient on seni korrektselt maksnud, siis küllap ta maksab ka edaspidi. Kuigi koduturul ja Põhjamaades võib olla kogemus positiivne, ei tähenda see vähenevat riski mujal Euroopas.
Soomes, Taanis, Rootsis ning üllatuslikult Itaalias jääb kõikidest esitatud arvetest tasumata alla ühe protsendi. Kuigi Itaalias võtab kauba eest raha kättesaamine pikkade maksetähtaegade ja maksetega viivitamise tõttu kolm kuud, makstakse lõpuks ikkagi arved ära. Lõuna-Euroopa maades on probleemiks ringvõlgnevus – ettevõtted ei saa oma arveid maksta, sest neile ei ole õigeaegselt makstud. Oht, et võlg jääbki kätte saamata, on viimase küsitluse järgi suurim Poolas, Tðehhis, Hispaanias ja Leedus. Ka Eesti kuulub nende ELi riikide hulka, kus ligikaudu 3% arvetest jääbki tasumata.
Vanad eelarvamused ja hoiakud ei pruugi tänapäeva Euroopas enam tõeks osutuda. Uuringust selgus, et Itaalia, Küprose ja Prantsuse ärimehed on lõppkokkuvõttes usaldusväärsemad kui näiteks Belgia ja Saksamaa ettevõtjad. Makstega pikka aega viivitamine ei tähenda, et raha kättesaamise tõenäosus on väike. Neil pole tõepoolest kiiret arvete tasumisega. Enne mõne kuu möödumist ei ole ei Itaalias ega Kreekas viisakas isegi uurida, miks raha pole makstud.
Keskmised maksetähtajad Euroopa Liidu riikides pikenevad, mis sunnib ettevõtteid oma krediidiriskide juhtimisele suuremat tähelepanu pöörama. Risk kasvab Euroopas põhjast lõunasse ja läänest itta liikudes. Kõige suurema riskiga maad on Portugal, Tðehhi, Kreeka, Küpros ja Hispaania. Madalaima riskiga on Soome, Rootsi ja Taani. Ka maksekultuur on põhjamaades kõrgem. Soome ettevõtted tasuvad arved keskmiselt 26 päeva jooksul ning 64% arvetest tasuvad põhjanaabrid täpselt tähtajaks. Arved tasutakse keskmiselt ühenädalase hilinemisega Põhjamaades, kahe- või kolmenädalase hilinemisega Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Erandiks on Küpros ja Portugal, kus makseviivituste keskmine aeg on üle kuu aja pikk.
Eesti ettevõtete maksekultuur on võrreldes 2003. aastaga halvenenud ja makseviivitused sagenenud. Suurenenud on ka krediidiriskid. Kui ülemöödunud aasta lõpus hilineti arvete maksmisega keskmiselt 9 päeva, siis 2004. aastaks on makseviivituste aeg tõusnud 11,3 päevani. Ettevõted tasuvad ainult 57% arvetest õigeaegselt. Üheksakümne päeva möödudes on ikka veel tasumata üle kuue protsendi arvetest. Kasvanud on pikaajaliste võlgnevuste osakaal.
Sellest hoolimata võib Euroopa riikide võrdluses Eesti maksekultuuri suhteliselt kõrgeks pidada. Arvete tasumise kiiruselt jäävad Eesti firmad alla vaid Soome ja Norra ettevõtetele.
