Eesti ettevõtete mahajäämus digitaalsete lahenduste kasutuselevõtul on tingitud eelkõige mõtlemisest, leiab Euroopa Komisjoni digitaalküsimuste volinik Andrus Ansip.
"Mõtlemine on väga innovatiivne teatud ettevõtluse sektorites ja ta on suhteliselt konservatiivne ja vanamoodne teistes sektorites ja tervikuna võib öelda, et me paistame Euroopa Liidus suhteliselt kehvad välja ettevõtete poolt kasutatavate digitaalsete lahenduste osas," rääkis Ansip reedel, 26. veebruaril Tallinnas ajakirjanikele esinedes.
"Kui Eesti koht on 28 liikmesriigi hulgas 20. kohast taga poolt, siis see pole küll see, mille üle uhkust tunda võiks," ütles Ansip.
Euroopa Komisjoni avaldatud digitaalmajanduse uuringu kohaselt ei ole Eesti ettevõtted piisavalt hästi digitaalseid tehnoloogiaid kasutusele võtnud, mis võib nende konkurentsivõimet langetama hakata. Komisjon märkis oma uuringus, et Eesti firmade integreeritus IKT-tehnoloogiatesse on Euroopa Liidus üks nõrgimaid. Digitehnoloogia kasutuselevõtt Eesti ettevõtete seas on olnud aeglane ja firmad alles hakkavad õppima ja avastama, kuidas neid oma ärihuvides kasutada, seisis uuringus.
Seevastu on Eesti avalike digitaalsete teenuste pakkumise ja kasutamise poolest EL-is esimesel kohal. Uuring toob välja, et Eesti valitsus on välja töötanud hulgaliselt e-teenuseid, mis on kodanikega suhtlemise lihtsaks teinud ja mis hõlbustab riigiga suhtlemist ja dokumentide täitmist.
Samas rõhutas reedel ka Ansip. "Meie ettevõtted suhtlevad riigiga digitaalselt, andmevahetus on digitaalne, näiteks maksuametiga. Samas ettevõtted omavahel ei suhtle digitaalselt, andmevahetust digitaalset ei toimu, meie ettevõtted ei kasuta sotsiaalmeediat selleks, et oma tooteid, oma teenuseid reklaamida, e-kaubandus on väga tagasihoidlikult arenenud meie väikeste ja keskmiste ettevõtete hulgas," rääkis Euroopa Komisjoni digiküsimuste asepresident. "Võiks ju arvata, et kui turg on väike ühes väikeses riigis, siis soovitakse oma kaupu müüa suuremale turule ja e-kaubandus pakub selleks väga häid võimalusi, kuid Eesti ettevõtted on väga tagasihoidikud," lisas Ansip.
Digivolinik tunnistas, et Eesti ettevõtet mahajäämusel on ka objektiivseid põhjusi ning nende takistuste kõrvaldamisega ka Euroopa Liit tegeleb.
"Jah, loomulikult on ka objektiivsed põhjused – raske on ühel väikesel ettevõttel selgeks teha seda, kuidas mingis liikmesriigis toimivad tarbijakaitse reeglid ja mis kohustusi nad annavad ettevõtjale. See on liialt koormav praegu meie ettevõtjatele ja nad ei soovi endale täiendavaid kulutusi sellele uuele turule sisenemisega kaela võtta. Selles osas on Euroopa Komisjon juba ettepanekud teinud, et ühtlustada online-müügi reegleid kogu Euroopa Liidus. See peaks lihtsustama ka Eesti ettevõtjate e-kaubanduse kasutamist," rääkis Ansip.
