Eesti majanduskroonika: aprill 2015
Lühisõnumeid, teateid ja uudiseid Eesti majandusest 2015. aasta aprillis.
UUDISED, KOMMENTAARID JA ANALÜÜSID
Rahandusministeeriumi kevadprognoos
Rahandusministeeriumi eelmise prognoosi tegemise ajal 2014. aasta suve lõpus oli majanduskonjunktuur ELis languses, kui 2015. aasta algusest alates on kindlustunde indikaatorid ELis tervikuna pöördunud taas tõusule.
Jõustusid olulised liiklusseaduse muudatused
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistas ette liiklusohutust parandavad liiklusseaduse muudatused, mis jõustusid 1. mail 2015. Olulisemad muudatused puudutavad laste ohutust, ühissõidukiraja kasutamist, liikluses kasutatavaid dokumente, juhi tervisenõudeid ning liiniveol kasutatavaid ühissõidukeid.
Keskkonnamõju hindamise muudatuste võimalik mõju
Riigikogu eelmine koosseis jõudis enne oma volituste lõppu vastu võtta keskkonnamõju hindamise süsteemi muudatused, mida hakati ette valmistama juba 2008. aastal. Muudatused muudavad olemuslikult keskkonnamõju hindamise menetluses mõjude hindamise üle teostatavat järelevalvet.
Saksa ettevõtjate igakevadine hinnang Baltimaade majandusele
Pea aasta pärast Ukraina konflikti on Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised majandussanktsioonid jätnud jälje ka Balti riikidesse. Peaaegu kolmandik siin tegutsevatest saksa ettevõtetest on kriisi mõju tunda saanud. Sellele vaatamata on Balti riikides tegutsevad saksa ettevõtted ka 2015. aasta alguses endiselt optimistlikud. seda küll natukene tagasihoidlikumalt kui varasematel aastatel.
RAAMATUPIDAJALE
Majandusaasta aruande esitamisest
Ettevõtetel, mille majandusaasta kattub kalendriaastaga, on majandusaasta aruande esitamiseks jäänud vähem kui kaks kuud. Seega on paras aeg meenutada, kuidas seda teha.
Maksuhaldur võib saada senisest laiemad volitused
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele maksukorralduse seaduse muudatused, millega täpsustatakse maksuhalduri õigusi. Samuti on plaanis seadustada kaubandus-tööstuskoja ettepanek ettevõtete käivete ja tööd tegevate isikute arvu avalikustamiseks. Eesti Majanduse Teataja avaldab kavandatavad muudatused, et ettevõtjatel oleks selge, mis neid suhetes maksuhalduriga tulevikus oodata võib.
Poolte kompromiss töövaidluste lahendamise võimalusena. Helen Tonkson-Koit
Artiklis kutsutakse kaasa mõtlema, mil moel oleks töövaidluskomisjoni menetluses võimalik juurutada kompromissmenetlust.
Tööandja kulutustest töötajale. Birgit Hänilane
Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud ELi keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.
KOLUMN
Aktsiisitõusu mõttest ja mõjust. Maris Lauri
Aktsiisid on tarbimismaksud, mida rakendatakse kaupadele, mille tarbimist soovitakse vähendada. suure üldistusastmena võib aktsiise käsitleda kui täiendavat käibemaksu. Aktsiiside puhul ei ole üldjuhul tegemist protsendilise maksuga nagu käibemaksuga (% müügihinnast). Olenevalt konkreetsest kaubast kasutatakse erinevaid lähenemisi, kuid tavaliselt on aktsiis määratud konkreetse rahalise summana (nt 1000 liitri diislikütuse pealt 392,92 eurot) või on see oluline aktsiisi komponent.
Euroopa ja Ameerika rahanduspoliitikast. Anu Randveer
Kõik Rahvusvahelise Valuutafondi liikmed kogunesid 16.-18. aprillil Washingtoni rahandus- ja finantskomitee kevadkoosolekule, mis on üks olulisemaid maailma majanduspoliitikat suunavaid kohtumisi. Komitee nentis ühisavalduses, et maailma majanduskasv on mõõdukas, kuid riigiti ebaühtlane, ning kutsus üles rakendama meetmeid majandusliku vindumise vältimiseks.
Kas me oleme tehisintellektiga kaasnevaks arenguhüppeks valmis? (3. osa) Tim Urban
Tehisintellekt ei ole mitte lihtsalt tähtis teema, vaid kõige tähtsam teema, mis määrab kogu inimkonna tuleviku. Ja kaugena näiv tulevik võib saabuda õige varsti.
ÕIGUSAKT
Tellige ajakiri Eesti Majanduse Teataja pooleks aastaks siit…
Tellige ajakiri Eesti Majanduse Teataja aastaks koos kaasannetega siit…
