Eesti Majanduse Teataja nr 9 (316)/2017

Juhtkiri
Rõõm ja mure majanduskasvust

Eesti majanduskroonika: august 2017
Lühisõnumeid, teateid ja uudiseid Eesti majandusest 2017. aasta augustis.

UUDISED JA ANALÜÜSID

Swedbanki majandusprognoos – august 2017. Tõnu Mertsina

Jooksevkonto ülejääk oli muu majanduspildi taustal endiselt suur. Kristo Aab
Eesti majandust iseloomustas teises kvartalis põhivarainvesteeringute kasv ja kasumite taastumine. Suuremad investeeringud kasvatasid impordivajadust ja kasumite taastumine suurendas välisinvestorite Eestis teenitud tulu. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasemaga võrreldes 108 miljoni euroni, mis on ligikaudu 1,9% SKPst.

Euroopa Liidu 2018 eelarve: kolme paradoksi juhtum. Märt Kivine
Eestil tuleb eesistujana leida kokkulepe Euroopa Liidu 2018. aasta eelarves. Raamistik selleks on olemas ning ülesanne esmapilgul lihtne, kõlades võib-olla isegi lahjalt: eesmärk on saavutada tulemus, mis on kõikide huvides ja justkui ette kokku lepitud. Ometi on selle tulemuseni jõudmine kunst, mis nõuab eesistujalt pühendumist ja kolme paradoksi haldamist.

ETTEVÕTJALE, RAAMATUPIDAJALE, PERSONALIJUHILE

Mis juhtus ID-kaardiga?

Kaheksatunnise tööpäeva kontseptsioon on ajale jalgu jäänud
Kaheksatunnise tööpäeva kontseptsioon pärineb Briti tööstusrevolutsiooni ajast ning seda nähti päästerõngana tehasetöötajate ebaloomulikult pikkade tööpäevade lühendamisel. Tänapäeva suure mobiilsuse ja kiire elutempoga infoühiskonnas ei ole aga see ligi 200-aasta tagune läbimurre töömaastikul enam kuigi aktuaalne.

Töötervishoiu kulude maksustamisest

Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt. Marti Lillemägi
Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse?

KOLUMN

Uus riigihangete seadus ettevõtja pilgu läbi. Keidi Kõiv
Alates 01. septembrist 2017 jõustub uus, äsja riigikogus kolmanda lugemise läbinud ja 14. juunil vastu võetud riigihangete seadus. Nii nagu iga uue regulatsiooni peamine eesmärk on konkreetse valdkonna parendamine, peaks ka uus riigihangete seadus muutma riigihangete läbiviimise ja nendel osalemise paindlikumaks, lihtsamaks ja tõhusamaks.

ÕIGUSAKTID