Ligi kaks kolmandikku Eesti tööstusettevõtetest pole huvitatud ettevõttes energia- ja ressursikasutuse analüüside tegemisest ega ole ressursside efektiivset kasutamist eesmärgiks seadnud, selgub keskkonnaministeeriumi poolt tellitud ja Civitta läbi viidud uuringust.

Suurimateks probleemideks on puudulikult lahendatud ventilatsioonisüsteemid ning oskamatus jääksoojust otstarbekalt ära kasutada. Olenevalt jääksoojuse temperatuurist on seda võimalik kasutada mitmetes ettevõttesisestes protsessides nagu näiteks kuivatites, kütteks või tarbevee soojendamiseks, seisab uuringus.

Uuritud ettevõtetes kasutatakse ka vähe nutikaid automaatsüsteeme, mis jälgiksid tootmisseadmete elektrikasutust või ruumide temperatuurivajadust. Selgus ka, et jäätmete vähendamisega tegelesid kõik vaadeldud ettevõtted, aga nende taaskasutamine tootmisprotsessides on vähem levinud. Eelkõige võetakse taaskasutusse puidujääke.

"Sisuliselt tähendab see seda, et Eestis kulub terve hulk energiat ja ressurssi, mida on võimalik säästa, kui ettevõtted on nõus oma tootmisprotsessid üle vaatama ja neid ka vajadusel uuendama. Eesti energiatõhususe spetsialistide hinnangul on potentsiaalselt võimalik säästa 30 protsenti soojus- ja 10 protsenti elektrienergiast. Suurim säästupotentsiaal on ekspertide sõnul toiduainetööstuses," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.

Uuringu kohaselt ei ole ettevõtted ressursikasutuse analüüsi tegemisest huvitatud, sest peavad seda liiga ajamahukaks ja kulukaks. Samuti peetakse probleemiks kindlatele tööstustele spetsialiseerunud ekspertide puudust, kes suudaksid ettevõtetes analüüse teha.

Uuring viidi läbi peamiselt tööstusettevõtete hulgas.