Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis alustati varakevadel tööstuspoliitika väljatöötamisega. Seni on Eesti läbi ajanud ilma tööstusele keskenduva strateegiata. Eesti uue tööstuspoliitika loomisel lähtutakse suurimatest valdkondadest, kuid kuna peamised huvid-probleemid on sektoriülesed, seisab see kogu Eesti tööstuse konkurentsivõime eest.
"Seda on meile ette heitnud nii kodumaised ettevõtjad kui ka potentsiaalsed välisinvestorid, kelle jaoks on oluline näha, et riigi tasandil peetakse tööstust kui majanduse vedurit ja teistesse sektoritesse töökohtade loojat oluliseks," ütles ministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Rami Morel. "Elaksime ilma tööstuspoliitikata ka edasi – tegelikult on see teema ju teistes arengukavades olnud kaetud. Kuid tööstust iseloomustavad suured ja pika tasuvusajaga investeeringud ning seetõttu on ettevõtjatele kindlustunne ja stabiilsus eriti oluline ning eraldi poliitika seega igati põhjendatud," lisas ta.
Kuidas suhestub loodav tööstuspoliitika olemasolevatesse strateegiatesse? On ju suund pigem erinevate arengukavade arvu vähendada. Moreli sõnul lähtub tööstuspoliitika olemasoleva ettevõtluse kasvustrateegia eesmärkidest. "Tootlikkuse, ekspordi ja lisandväärtuse kasvatamine on peamised eesmärgid, mille poole poliitikaga püüdleme," sõnas ta.
Hetkel on poliitika koostamine infokogumise etapis – kaardistatakse tänast olukorda, probleeme, tulevikuvisioone. Kogu protsessi on väga tugevalt kaasatud suuremad erialaliidud, kes saavad iga kahe nädala tagant toimuvatelt töögrupi kohtumistelt kaasa mahukad kodused ülesanded. Läbi on käidud inimkapitali, kapitali kaasamise, ressursside ja tootearenduse teemad, käsil on taristu, maksud ja rahvusvahelistumine. Sügisel jätkatakse juba konkreetsete lahendusvariantide väljatöötamisega ning valitsusse loodetakse strateegia esitada 2016. aasta kevadel.
"Läbivad probleemid, mis siiani välja tulnud, on inimressurss, tehnoloogiad ja välisnõudlus," loetles Morel, "arvatust palju vähem on aga probleeme kapitali kättesaadavuse ja investeeringutega."
Moreli sõnul on ministeerium algusest peale pidanud oluliseks ettevõtjate kaasamist. "Kutsusime laua taha liidud, kes esindavad Eesti suuremaid tööstussektoreid. Paljud probleemid on ühised ning nendega tegeldes seisab uus poliitika kogu Eesti tööstuse konkurentsivõime eest," selgitas ta. Koostöö ministeeriumi ja ettevõtjate vahel on tema sõnul olnud väga hea, samuti on protsessis kaasas teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja ka ülikoolid.
