Iga nädal tuleks endalt küsida: kuidas ma ennast tunnen või mida vajan, et vältida ülemäärast stressi ja läbipõlemisohtu, mida on kogenud pea iga ettevõtja.

Hakake ettevõtjateks ja iseendale tööandjateks! Mõelge suurelt ja julgege unistada, siis unistused täituvad! Seesuguseid ärgitusi kuuleb erinevatelt koolitajatelt ja nõustajatelt.

Ettevõtlus tähendaks justkui purjetaja oskust passida soodsat pärituult, et lasta end sellest mõnusalt kanda. Räsivaid tormituuli või lõputuna tunduvat tuulevaikust justkui polekski, kuigi need kujundavad enamike ettevõtjate argipäeva, mis pole sugugi samavõrd muretu või turvaline nagu palgatöötajal. Stressi, pinget ja lõputut töökoormust jagub kordades rohkem, sest ka vastutust ja kohustusi on võrratult enam. Vabadust otsustada palgalisega võrreldes samuti üksjagu, ent vaba aega vähemalt ettevõtmise algusaastatel napilt.

Disaini- ja sisustustoodete e-kaubamaja Furgner asutanud Sven Purru tunnistab, et ettevõtjana on esimesed tegutsemisaastad eriti pingelised ja keerulised, sest iga väike langus mõjutab otseselt elu. “Raha kuigivõrd ei teeni, tööd on palju ja riskid suured. Mul on olnud perioode, mil ma olen nädalas maganud alla 20 tunni ja ülejäänud aja töötanud.” Tegutsenud viis aastat, on e-kaubamaja Eestis oma turuosa hõivanud, mistõttu tekkis Svenil dilemma: kas jääda oma mugavustsooni või üritada hakkama saada ka Soome turul? Pärast seda otsust töötab ta valdavalt 60-75 tundi nädalas, lubades endale mõned korrad aastas ka lühikesi puhkusi just vaiksemal ajal, näiteks aastavahetuse paiku.

Kaheksa aasta eest enne oma looduskosmeetikafirma Joveli Naturals OÜ loomist oli Piret Igatt palgatöötaja. Ettevõtjana on tema arvates tööstress kordades suurem, sest väikeettevõtja elu pole kerge. Eelkõige finantspõhjustel, mida mõjutavad tarnijate maksekäitumine ja sellega kaasnev pinge. “Arvestama peab, et kogu aeg ongi töö ja ainult töö. Iseendale aega palju ei ole, kuid vahel katsun ennast ikka spaas kosutada,” jutustab Piret, kel on ettevõtjana olnud nii helgemaid kui süngemaid perioode. “Minu jaoks on kõige suuremaks probleemiks eesti firmade maksekäitumine, sest kokkulepped ei kehti ja arveid ei maksta, millega tuleb päevast päeva tegeleda, kaasates nii inkassofirmasid kui kohtutäitureid. See segab hästi palju igapäevategevust.”

Ettevõtlusesse peab Pireti kogemusist lähtuvalt suhtuma hästi realistlikult, sest siis tunduvad ka hoobid vähem valusana. “Tuleb arvestada, et pühendadki 24 tundi ööpäevast oma ettevõtmisele teadmisega, et on unetuid öid ja stressi.”

Sven leiab, et oma asja tehes on motivatsiooni rohkem, aga neil hetkedel, kui ta tunneb, et rohkem ei jaksa, siis teeb väikese pausi. “Arvan, et kõik oma ettevõtte loojad on mingis etapis stressi ja läbipõlemise tunnet kogenud, see on paratamatu. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et aeg-ajalt on vaja puhata. Kasvõi lühidalt, see tasub end ära. Mõni endale lubatud vaba päev oluliselt ettevõtmise käekäiku ei muuda,” leiab Sven. Piret meenutab, et ettevõtlus igaühele ei sobi ja tuleks kaaluda, mida see inimesele endale võiks pakkuda.

Kuidas läbipõlemist ennetada?

Tähelepanekuid ja soovitusi vahendab Vaimsele tervisele töökeskkonnas keskendunud firma Meeletervis OÜ juhatuse liige ja tööpsühholoog Riina Telling:

“Kõige kehvemas seisus on ettevõtjad, kes üritavad oma firmat käivitada palgatöö, pere või õppimise kõrvalt. Seesuguseid inimesi on üksjagu, kelle probleemiks on prioriteedid ja ajajaotus. Kui töötaja saab oma vajadustest juhile teada anda, siis juhist firmaomanikul pole võimalust kaastöötajatega oma vajadustest rääkida. Ta peab ise endale teadvustama ja mõtlema, mida ette võtta, vastavalt sellele oma tööd ja elu korraldama. Ettevõtte käekäik on väga suur stressi- ja riskiallikas, millega kaasneb erinevaid probleeme, näiteks: kuidas panna meeskond nii tööle, et kõik saaks hästi tehtud? Kui ühe või teise töötajaga midagi juhtub, siis langeb kogu koormus ettevõtja kaela, kes samal ajal ei saa tegeleda ülesannetega, millele peaks pühenduma. Väiksem töökoormus tähendaks lisatöötajaid, suuremaid väljaminekuid ja finantskoormust. See kõik tekitab stressi.”

Kuidas ettevõtjad saaksid ülekoormuse ja pideva stressiga toime tulla? Ühel hetkel kaob jaks, kui aastaid peale töö muud elu ei olegi.

“Iga nädal tuleks endale aru anda: miks ma seda teen, kuidas ennast tunnen või mida vajan, et vältida läbipõlemist. Sellele eelneb stopp-hetk, mil inimene tunneb liigset ärrituvust, on unetu, miski ei suju… Raske on säilitada kannatlikkust, keskenduda ja fookust hoida. Sel hetkel tuleks oma olukorra üle järele mõelda, sest siis ei suju enam töö, suhted töökaaslastega ega lähedastega kodus.”

Mida võiksid ette võtta need, kes ei soovi väljastpoolt abi otsida? Peavad seda piinlikuks, liiga kulukaks vms? Kuidas saaks ennast ise aidata?

“Tuleb oma prioriteedid läbi mõelda, kas annab koormust vähendada või hoopis midagi ära jätta? On kõik tegevused hetkel minu elus vajalikud? Peaks muutma elustiili ja keskkonda. Võtma aega töövälisele ― mõnele hobile, reisile vms. Kui puhkusereisiks raha ei jätku, siis võib minna jalutama metsa või rabasse. Eesmärgiks on tulla korraks oma keskkonnast välja, näha teisi perspektiive, lülitada end hetkeks tööst välja. Ka siis inimene juba natukene puhkab.”

Lõõgastusest ei pruugi olla vähimatki kasu, kui kogu aeg tiksuvad kuklas kõik tegemata jäänu.

“Tuleb aega planeerida ja siiski väikesi pause teha. Aeg iseendale on vältimatu. Kui mõte ei tööta, vaatad oma paberit või arvutit, ega häid mõtteid ei teki. Aju peab saama puhkust.”

Kas läbipõlenu saab ise hakkama või on see illusoorne?

“Sõltub, mis olukorda ta on sattunud. Soovitav oleks, et ta kasvõi korra oleks asjatundja või kellegagi rääkinud, sest vastused võivad olla inimeses endas olemas ja ta võib nendeni ise jõuda. Kõik oleneb inimese seisust. Mina julgustan psühholoogi vastuvõtule minema, et oleks võimalust kõiges näha teist vaatenurka.

Mõelda tuleks, mida ma vajan ja mida mul on selleks vaja? Kas õnnestuks töökoormust vähendada? Fookust muuta vms? Kui prioriteedid on seatud, siis tuleks muuta elustiili, et jääks aega magada, aega iseendale ja lähedastele. Olles ise kurnatud, siis pole sul ettevõttes ega kodus kellelegi midagi pakkuda ega lõpuks elustki rõõmu. Sellele reageerib ka keha, mis ei pea vastu. Kui tervis on käest, siis mingid valikud on juba ära võetud. Arvestama peab, et mida sügavam on probleem, seda kauem läheb aega olukorra muutmisele. Ohtlik on, kui ettevõtja hakkab näiteks üleöö meeletult trenni tegema, kuigi füüsiliselt vormis tuleks end hoida, kuid selgi juhul ei pea keha koormusele vastu. Tuleb mõelda: mis seisus on mu keha? Mida ma vajan? Hoogsa trenni asemel hoopis jalutuskäiku või kerget füüsilist koormust? Alustama peaks rahulikult ja lähenema teadlikult. Konsulteerima kasvõi perearstiga. Vaja on olukorraga tegeleda süsteemselt ja mõnda aega. Targu, kuulates oma keha ja olles pidevalt oma vajadustega kontaktis. Muutus peab lähtuma mõtteviisist. Vaja on saada kontakti iseenda ja oma vajadustega. Otsid abi ja vaatad, et ka sotsiaalne võrgustik toimiks. Ei maksa loobuda, kui muutusi kohe ei märka, need tekivad igaühel erineval ajal.”

Hea teada