Poliitikauuringute keskuse Praxis läbi viidud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) arengusuundumuste uuringust selgub, et Eesti ettevõtjate peamisteks probleemideks on rahaliste vahendite ja tippspetsialistide puudus, halvenenud ekspordinäitajad ja madal koostöövalmidus.

Samas on ettevõtjad enesekindlad oma konkurentsieeliste osas ja vaatavad positiivsete ootustega tulevikku, vahendas uuringutulemusi Ettevõtluse Arendamise Sihtasustus (EAS).

Ettevõtjate hinnangul pärsivad nende tegevust üldisest majandusolukorrast tulenevad probleemid nagu suur maksukoormus, turu leidmine, arvete maksmata jätmine klientide poolt ja finantsvahendite kättesaadavus ning veidi vähemal määral ka olukord tööturul.

Üha enam ettevõtjaid vajab ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist ja võrreldes varasemaga on ettevõtjad kasutanud või soovivad kasutada lisafinantseerimist palju aktiivsemalt. Kui varasematel aastatel vajas lisarahastust ligikaudu kolmandik VKE-dest, siis mullu oli see vajadus juba ligi kahel kolmandikul ettevõtetest.

Üle 10 töötajaga ettevõtted kasutavad lisarahastuse allikatena peamiselt finantssektori teenuseid nagu pangalaenud ja liisingud. Mikroettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) võtavad senisest rohkem laenu perekonnalt ja sõpradelt.

Praxise analüütiku ja uuringu ühe autori Mari Relli sõnul on murettekitav ettevõtjate suhtumine koostöösse teiste ettevõtete ja ettevõtteväliste investoritega, mille peamise takistusena tuuakse välja soov säilitada sõltumatus. "Kuigi ligi kolmandik ettevõtjaid leiab, et praegune kapitaliseeritus ei ole piisav selleks, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng, ei nähta koostöös võimalust oma äritegevuse arendamiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks," selgitas Rell.

Oluliseks takistuseks peavad ettevõtjad praegusel tööturul ka kvalifitseeritud spetsialistide nappust. Praxise majanduspoliitika analüütiku ja analüüsi autori Risto Kaarna sõnul näitab uuring, et vaatamata tööturu olukorra paranemisele tööjõupakkumise osas, pidas mullu lausa 70 protsenti ettevõtjatest tippspetsialisti leidmist raskeks. 2005. aastal oli see näitaja 46 protsenti.

Vähenenud on ekspordiga tegelevate VKE-de osakaal ja ekspordiga tegeleb ligi veerand väikestest ja keskmistest ettevõtetest. Oma tooteid ja teenuseid ekspordivad peamiselt enam kui 10 töötajaga ettevõtted ning tegevusaladest on esikohal töötlev tööstus. Enam on eksportööre välisosalusega ettevõtete seas. Kaarna sõnul tunnevad need ettevõtted, kes on suutnud ekspordi säilitada, ennast kindlamalt ja on suutnud viimastel aastatel ekspordikäibe osakaalu müügituludes kasvatada.

Eesti ettevõtjad on endiselt suhteliselt enesekindlad ning loevad välisturgudel peamiseks konkurentsieelisteks toodete ja teenuste kõrget kvaliteeti, eelisena kasutatakse endiselt ära odavat sisendite hinda. "Võrreldes varasemate aastatega tunnetavad ettevõtjad, et Eesti soodne logistiline asend ja viimastel aastatel oluliselt arenenud taristu on kiirendanud tarneaega, mis on kujunenud oluliseks konkurentsieeliseks välisturgudel.," rääkis Kaarna. Ta lisas, et ettevõtjaid takistab eksporttegevust edasi edendama vähene teadlikkus välisturgude klientide maitse-eelistustest

Eestis tegutsevatest ettevõtetest on 99,9 protsenti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kus palgatöötajate arv jääb vahemikku 0–249. Majanduslikult aktiivsete VKE-de arv jääb aastate lõikes keskmiselt 70 protsendi juurde. Nende poolt loodud lisandväärtus moodustas 2010. aastal kõigi ettevõtete lisandväärtusest 76 protsenti ja hõive 79 protsenti kõigist erasektori töötajatest.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringut on läbi viidud 2002. aastast iga kolme aasta järel. Käesoleva uuringu käigus küsitles Praxis ligi 1500 ettevõtjat. Uuringu eesmärgiks oli koguda hinnanguid ning analüüsida VKE-de arengut mõjutavaid tegureid ning võrrelda neid suuruse, tegevusala, asukoha ja peamiste majandusnäitajate lõikes ning kõrvutada tulemusi varasemate aastate uuringutega.

Uuringu läbiviimist rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.