01.08.2024 jõustus Euroopa tehisintellektimäärus, mis on maailma esimene terviklik tehisintellekti kasutamist reguleeriv õigusakt. Määruse eesmärk on tagada, et ELis välja töötatud ja kasutatavad tehisintellektilahendused oleksid usaldusväärsed ning tagaksid inimeste põhiõiguste kaitse. Samuti luua ELis ühtne tehisintellekti siseturg, mis soodustaks tehisintellekti kasutuselevõttu ning aitaks luua innovatsiooni ja investeeringuid toetavat keskkonda.
Uue määrusega kehtestatakse tehisintellekti tulevikku vaatav määratlus, mis põhineb tooteohutusel ja riskipõhisel lähenemisviisil.
Minimaalne risk
Enamik tehisintellektisüsteeme, nagu tehisintellektil põhinevad soovitussüsteemid ja rämpspostifiltrid, kuulub sellesse kategooriasse. Nende süsteemide kohta ei ole tehisintellektimääruses ette nähtud eraldi kohustusi, kuna nendest tulenev risk kodanike õigustele ja ohutusele on minimaalne. Ettevõtjad võivad aga vabatahtlikult vastu võtta täiendavaid tegevusjuhendeid.
Konkreetne läbipaistvusrisk
Sellised tehisintellektisüsteemid nagu juturobotid peavad kasutajale selgelt teada andma, et ta suhtleb masinaga. Teatav tehisintellekti loodud sisu, sealhulgas süvavõltsingud, tuleb sellisena märgistada ning kasutajaid tuleb teavitada biomeetriliste kategoriseerimis- või emotsioonide tuvastamise süsteemide kasutamisest. Lisaks peavad teenuseosutajad kavandama süsteemid nii, et sünteetiline audio-, video-, teksti- või pildisisu oleks märgitud masinloetavas vormingus ja tuvastatav kui kunstlikult loodud või manipuleeritud.
Suur risk
Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad vastama rangetele nõuetele, mille hulgas on riskimaandamissüsteemid, andmekogumite kõrge kvaliteet, tegevuse logimine, üksikasjalik dokumentatsioon, selge kasutajateave, inimjärelevalve ning eriti suur töökindlus, täpsus ja küberturvalisus. Vastutustundlikku innovatsiooni ja nõuetele vastavate tehisintellektisüsteemide arendamist hõlbustavad nn regulatiivliivakastid. Suure riskiga on näiteks tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse töötajate valimisel, laenutaotluste hindamisel ning autonoomsete robotite haldamisel.
Vastuvõetamatu risk
Inimeste põhiõigusi selgelt ohustavad tehisintellektisüsteemid keelatakse. Tegemist on süsteemide või rakendustega, mis mõjutavad inimeste käitumist ja pärsivad nende vaba tahet. Need on näiteks kõnelevad mänguasjad, mis kutsuvad alaealisi üles ohtlikule käitumisele, sotsiaalpunktide andmise süsteemid ning teatavad ennetava jälgimise süsteemid. Lisaks keelatakse mõned biomeetriliste süsteemide kasutuskohad, nagu emotsioonituvastussüsteemid töökohal ja teatavad inimeste klassifitseerimise rakendused, samuti reaalajas biomeetriline tuvastamine õiguskaitse eesmärgil avalikus ruumis (rangelt piiritletud eranditega).
Eraldi sätted reguleerivad nn üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kasutamist näiteks tekstigeneraatorites ja muudes sarnastes rakendustes, mille levik on kiirelt kasvamas. Tehisintellektimäärusega tagatakse läbipaistvus kogu väärtusahelas ja pööratakse tähelepanu ka kõige võimekamate mudelite võimalikele süsteemsetele riskidele.
Määruse kohaldamine ja jõustamine
Liikmesriikidel on kuni 2. augustini 2025 aega määrata riiklikud pädevad asutused, kes jälgivad tehisintellektisüsteeme käsitlevate õigusnormide kohaldamist ja teostavad turujärelevalvet. ELi tasandil on tehisintellektimääruse peamine rakendusorgan komisjoni tehisintellektiamet, kelle ülesanne on tagada üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid käsitlevate õigusnormide täitmine.
Rakendamist toetavad kolm nõuandvat organit. Euroopa tehisintellekti nõukoda tagab tehisintellektimääruse ühetaolise kohaldamise kõigis ELi liikmesriikides ning tegutseb komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostööorganina. Sõltumatutest ekspertidest koosnev teaduskomisjon annab tehnilist nõu ning nõustab ametit üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud riskide küsimuses. Tehisintellektiamet võib nõu küsida ka sidusrühmade nõuandvalt foorumilt.
Keelatud tehisintellektirakendustega seotud rikkumiste eest määratavad trahvid võivad ulatuda kuni 7%ni ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest. Väiksemad trahvid on ette nähtud muude kohustuste rikkumise (kuni 3%) ja ebaõige teabe esitamise eest (kuni 1,5%).
Järgmised sammud
Enamikku tehisintellektimääruse sätetest hakatakse kohaldama 2. augustil 2026. Vastuvõetamatut riski kujutavate tehisintellektisüsteemide keelustamist hakatakse aga kohaldama juba kuue kuu pärast ning nn üldotstarbeliste tehisintellektimudeleid käsitlevaid sätteid 12 kuu pärast.
Täismahus inglise keelne pressiteade koos lisainfoga on leitav Euroopa Komisjoni kodulehelt.
