ESG (Environmental, Social, Governance) kontseptsioon pole midagi uut, vaid kaasaegne versioon traditsioonilisest ärieetikast, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane ja ärikorralduse instituudi dotsent Merle Ojasoo. “Sellele on antud pisut kaasaegsem nimi, kuid selle sisuks on keskkonna ja inimeste hoidmine ning töötingimustest hoolimine, samuti aus ja läbipaistev juhtimine.”

• Vaata rohkem märksõna alt: kestlikkusaruandlus

Merle Ojasoo jõudis ESG-ni 20 aastat tagasi, kui hakkas ärieetikast magistritööd kirjutama. Tema sõnul on vastutustundlikud ja ausad ettevõtted alati olemas olnud. “Näiteks Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumil (VEF) on paljud ettevõtted eneseanalüüsi teinud ja on tahtnud aru saada, kus nad oma vastutustundlikkuse teekonnal on. Ärieetikast on enam räägitud siis, kui on midagi halba juhtunud. Headest asjadest on olnud raskem rääkida.”

Kui mõned aastad tagasi oli ESG valdkonnas peamiseks probleemiks infopuudus, siis tänaseks on teavet oluliselt rohkem. “Endiselt on aga probleemiks, kuidas andmeid leida, korrastada ja kuidas andmekorjet võimalikult optimeerida, et need digitaliseeritud kujul jookseksid ühte kohta kokku ja me ei peaks igal aastal hakkama uusi faile looma ja lappama,” märgib Ojasoo. Eriti keeruline on jõuda tarneahela lõppu, et mõista ja kontrollida, millised on äripartnerite töötingimused ja -suhted.