Creditinfo värske maksekäitumise uuring näitab, et kuigi ettevõtete üldine krediidirisk püsib stabiilne, on mõnes sektoris riskid kuhjumas ja tasumata jääb nii arveid kui riigimakse.
Negatiivse krediidihinnanguga ettevõtteid on Eestis 12,9% – see on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja, kuid annab siiski tunnistust, et maksekäitumine Eesti ettevõtetel on üldiselt stabiilselt hea. Kui tasumata arvetega ehk maksehäiretega ettevõtteid oli 2016. aasta teisel poolaastal pea sama palju kui aasta varem ehk 3,4%, siis maksuvõlgadega firmasid on mullusest rohkem (6,1%). Maksehäiretega ettevõtete osakaal on kasvanud kõige kiiremini veonduses-laonduses, riigimaksude tasumisega hätta jäänute osakaal on kasvanud eelkõige ehitussektoris, majutuse-toitlustuse alal ja veonduses-laonduses.
Ehituses on löögi all hallil alal tegutsejad
Ehitussektoris on traditsiooniliselt maksekäitumisega enam probleeme kui teistel tegevusaladel. Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid oli ehitusfirmade hulgas 18.9%. Sektori maksehäiretega ettevõtete osakaal oli keskmisest poole kõrgem ning tõusis eelmisel poolaastal 6,3%-ni. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal oli ehitussektoris samuti keskmisest pea poole kõrgem ning tõusis 11,8%-ni. Kasvanud on ka võlgnevuste summad.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul võib maksekäitumise statistika halvenemise taga näha Maksu- ja Tolliameti poolsete kontrollimeetmete tõhustumist. "See on tõstnud hallil alal tegutsejad rohkem nähtavale ja neil võib raskusi olla. Pole saladus, et ehitusturul on seda halli ala ja maksudest hoidumist keskmisest rohkem," rääkis Peterson. "Kuna ehitusturg on Eestis suhteliselt väike, siis võivad ka mõne suurema raskustesse sattunud ettevõtte maksehäired statistikat mõjutada." Petersoni sõnul võib keerulisem olla riigihangetele ja infrastruktuuriobjektidele keskendujate hulgas – riiklike tellimuste maht on vähenenud.
Swedbanki ehitussektori juht Rene Zibo lisab makseraskuste võimalike põhjustena ka alla omahinna portfelli võetud tööd, tellijate makseviivitused ja teiste objektidega seotud kulude katmise. "Riigi osakaal ehitusturu tellimustes on ca 50% ning selle muutumine avaldab turule kiiret mõju. Suurima surve all on väikesed ja keskmise suurusega peatöövõtjad."
Kuigi mõned ehitusettevõtjad on kurtnud marginaalide vähenemise üle on olukord Petersoni sõnul viimase poolaasta konjunktuuri andmetel päris hea ja vaadeldaval perioodil pigem paranenud. Tema sõnul on tellimuste arv ja ehitusmahud suurenenud, ehitusmaterjalide hinnad pigem langenud, ekspordinäitajad paranenud.
Zibo sõnul on ehitussektoris peatöövõtjate vahel konkurents väga tugev ja seda kahes suunas: "Mida vähem tellimusi, seda tihedam konkurents uutele projektidele (alapakkumiste oht), mida rohkem tellimusi seda tihedam konkurents allhankijatele (sisendhinna tõus)."
"Lähitulevikku vaadates on murettekitav, et kui traditsiooniliselt on Eestis olnud ehitusettevõtete keskmine palk vabariigi keskmisest palgast kõrgem, siis viimasel paaril aastal on see jäänud üldisest keskmisest palgast madalamaks. See võib hakata, tööjõu järjest kasvavat defitsiiti silmas pidades, juba lähitulevikus ehitusettevõtete konkurentsivõimele veelgi negatiivsemat mõju avaldama," lisas Peterson.
Maanteetranspordiga tegelejatel on rasked ajad
Creditinfo värskest uuringust paistab silma, et veondus-laondus sektori ettevõtete käekäik on varasemaga võrreldes halvenenud. Kõrge krediidiriskiga firmasid on 15,7%. Nii sektori maksehäiretega (5,5%) kui ka maksuvõlgadega ettevõtete osakaal oli eelmisel poolaastal keskmisest kõrgem. Maksuvõlgu oli eelmisel poolaastal 8,9% sektori ettevõtetest ja sektori maksuvõlgade summa on perioodil kiiresti kasvanud (68,2%). Lõviosa võlgadest kuulus firmadele, mis tegelevad kaubaveoga maanteel.
Ettevõtjad on hädas ja kurdavad eelkõige sisendhindade suurenemise üle – ühelt poolt palgasurve ja teisalt maksutõusu tõttu suurenenud kütuse hind on juba jätnud oma jälje.
"Seis on väga keeruline ja läheb uuest aastast veel halvemaks, juhul kui peaks tulema ka Eestis teemaks. Kulusid tuleb aina juurde, aga veohinda ei tõsta selle arvelt keegi," nentis Jaanus Pärna Võrumaa ettevõttest Sän&Män. "Palgasurve, kütuseaktsiisi tõus, suur maksukoormus, madalad transpordihinnad, laekumised lastakse üle tähtaja ja viiviseid arvetelt ei maksta, aga sisse tulevatelt tuleb maksta," loetles Pärna veondusettevõtjate raskuste põhjusi.
Lääne-Virumaal baseeruva transpordiettevõtte Lajos omanik Einar Vallbaum rääkis Virumaa Teatajas avaldatud artiklis, et kütusehind on pannud transpordiettevõtted surve alla, nii et rahvusvahelised vedajad Eestis enam ei tangi.
"Lätis on autode kindlustus odavam, palgatase on madalam kui meil. Kõike seda arvesse võttes ei ole me lätlastega võrreldes varsti enam konkurentsivõimelised," nentis Vallbaum. Tema sõnul on küsimus, kas sellistes oludes on transpordiettevõttena enam mõtet jätkata. Kasuminumber kahaneb, töötajate palka tõsta ei saa ja investeerimisplaanidest on ammu loobutud, ütles Vallbaum Virumaa Teatajale.
