Maksuotsuse vabatahtlikku täitmise tähtaja (mitte vähem kui 30 päeva maksuotsuse kättesaamisest) möödumisel ootavad maksuotsusega määratud maksusummat mittetasunud ettevõtjat mitmed ebameeldivused. Maksuhaldur avaldab enda kodulehel maksuvõlglaste registris ettevõtja maksuvõla, mille suurus kajastub ka krediidiinfos. Lisaks sellele avaldab maksuhaldur ka sellelt maksusummalt arvestatud maksuintressi. Maksuhalduril tekib õigus hakata maksuvõlga sundkorras sisse nõudma, mis tähendab esialgu ettevõtja varale käsutamise keelumärgi või hüpoteegi seadmist ja pangakontode arestimist. Samuti tuleb ettevõtjal arvestada, et jooksvate maksukohustuse tasumisel täidetakse kohustused nende tekkimise järjekorras, st esmalt vähendatakse maksuotsusest tulenevalt maksuvõlga. Selliseid ebameeldivusi saab ära hoida muidugi maksuotsusega nõutud maksusumma tasumisega. Teatud leevendust annab ka maksuvõla ajatamine.

Maksukorralduse seadus lubab küll ajatatud maksuvõla suurust maksuhaldurile kõigile avaldada, kuid võimaldab samas saada maksukohustuslasel tõendi maksuvõlgade puudumise kohta. Ajatatud maksuvõlga tõendil ei näidata. Ajatatud maksuvõla tasumine toimub maksuhalduri poolt kinnitatud ajakava alusel. Taotleda saab ka ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi määra vähendamist 50% võrra.

Keerulisem on aga olukord, kui ettevõtja otsustab maksuotsuse vaidlustada ja kasutab selleks vaide esitamise õigust. Kindlasti ei ole vaide esitamine esimese vaidlustamise etapina halb otsus, sest vaide vaadatakse läbi lühikese tähtaja jooksul ja vaide esitamisel ei tule tasuda riigilõivu. Kui ettevõtja ei soovi enne maksuvaidluse lõpptulemuse selgumist maksuotsust täita, siis tuleks negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks taotleda maksuotsuse täitmise peatamist.

Maksuotsuse täitmise peatamisel on mitmeid positiivseid tagajärgi. Täitmise peatamine tähendab, et maksuotsust ei pea täitma ning maksuvõla tasumise tähtaeg lükkub edasi. Samuti ei peeta maksumaksjat peatamise ajal maksuvõlglaseks. Nimetatu laieneb ka maksuvõlalt, mille täitmine on peatatud, arvestatud intressile. Sellest tulenevalt, kui maksuhaldur vaide esitaja taotlusel maksuotsuse täitmise peatab, siis järelikult ei ole maksuvõla tasumise tähtaeg veel saabunud ning maksuhaldur ei tohi sellist maksuvõlga enda kodulehel avaldada.

Maksuvaidluse ajaks maksuvõlgade puudumine on ettevõtjale tähtis. Pole kahtlust, et maksuvõlgade olemasolu omab negatiivset mõju ettevõtja majandustegevusele ja suhetele lepingupartneritega. Takistatud võib olla riigilt rahaliste toetuste saamine ja võimalus osaleda riigihangetel. Samuti võib kahjustada saada ettevõtja maine, sest meedia armastab teha kõiksugu edetabeleid, sealhulgas ka maksuvõlglaste kohta. Vaidega ühes maksuotsuse täitmise peatamise taotluse esitamisel on ettevõtja eesmärk, et taotlus vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ning sellega põhjendamatult ei venitata. Paraku Maksu- ja Tolliameti senine taotluste läbivaatamise praktika nimetatud eesmärki ei toeta. Maksukorralduse seadus ei sätesta haldusakti täitmise peatamise taotluse läbivaatamise tähtaega, kuid Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel on oluline kiire otsustamine (RKHKo asjas nr 3-3-1-76-94). Seadus märgib, et haldusakti täitmise peatamise otsustab vaiet lahendav haldusorgan. Vaie esitatakse tavaliselt maksuotsuse väljastanud piirkondliku maksu- ja tollikeskuse kaudu, kes kontrollib vaide vastavust nõuetele ning edastab selle oma seisukohaga Maksu- ja Tolliametile seitsme päeva jooksul. Seepärast on Maksu- ja Tolliameti praktikas juurdunud, et maksuotsuse täitmise peatamise taotlus vaadatakse läbi alles pärast vaide edastamist Maksu- ja Tolliametile. See aga toob kaasa olukorra, et taotlus lahendatakse 10-15 päeva jooksul pärast selle esitamist. Vahel on selleks kulunud ka terve kuu. Kuniks taotlus ei ole lahendatud, on ettevõtja maksuvõlg avalik, mille tõttu ebaõnnestub ettevõtjal sõlmida mõni tehing, ettevõtja saab ärevaid telefonikõnesid või kirju lepingupartneritelt, saamata jääb mõni toetus, laen jmt. Samuti on maksuhaldur selleks ajaks asunud maksuotsust täitma jooksvate rahaliste kohustuste tasumise arvel, mis omakorda toob uue maksuvõlga tekkimise nüüd juba jooksvatelt maksukohustustelt, või arestinud pangakonto. Olen seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti senine praktika vajab muutmist. Kõik eeldused ja võimalused on selleks olemas, vajalik on vaid Maksu- ja Tolliameti enda tahe.

Maksu- ja Tolliametis tegeleb vaiete menetlemisega juriidiline osakond. Nimetatud struktuuriüksus paikneb nii piirkondlikes maksu- ja tollikeskustes ning nn peamajas. Kuigi formaalselt edastab vaided Maksu- ja Tolliametile piirkondlik maksu- ja tollikeskus, siis sisuliselt liiguvad vaided ühelt juristilt teisele juristile ühe ja sama osakonna siseselt. Teada on ka asjaolu, et vaide edastamisel annab üks jurist teisele juristile enda arvamuse maksuotsuse täitmise peatamise kohta. Seega puudub igasugune takistus, et läbi vaadata maksuotsuse täitmise peatamise taotlus viivitamatult pärast selle saabumist piirkondlikkuse maksu- ja tollikeskusesse. Selliselt täidetaks ka haldusakti täitmise peatamise eesmärki, milleks on ära hoida selliseid ettevõtjale maksuotsusest tulenevaid kahjulikke tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast maksuvaidluse positiivset tulemust on võimatu või ei ole mõistlikul viisil võimalik.

Meelis Krautmann
Hansa Law Offices
meelis.krautmann@hansalaw.ee