Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ning majandusministeeriumi siseturu asekantsler Keit Kasemets kohtusid jagamismajanduse ettevõtjatega, et arutada, kuidas saab riik kõrvaldada takistusi nende tegevuses ja rääkida lähemalt riigi ja ettevõtete koostöövõimalustest.
Kohtumisel osalesid ettevõtjad väga erinevatest valdkondadest: kodukokkade teenuse pakkumine, erivajadustega inimeste abistamine, ühisrahastus, tööriistade jagamine, isiklike autode jagamine ja lühiajaliste tööde pakkumine. Jagamismajanduse erinevate valdkondade ühiseid probleeme ja potentsiaali arutati ministri eestvõttel esmakordselt. Varasemalt on jagamismajandust puudutav olnud sõidujagamise keskne, kuid seekordsel kohtumisel kaasati esmakordselt kõikidest valdkondadest esindajaid.
Ettevõtjad ja Eesti Jagamismajanduse Liit tõstatasid nende tegevust takistavaid asjaolusid ja ootusteid riigile. Muuhulgas toodi välja paindlikuma ettevõtlusvormi vajadus, administratiivsete tõkete rohkus ja keerulisus ning töötamise regulatsiooni jäikus. Eesti Jagamismajanduse Liidu juhi Hannes Lentsi sõnul vajavad jagamismajanduses osalejad läbipaistvaks tegutsemiseks lihtsat tegevuskeskkonda ja ettevõtlusvormi. Ettevõtted tõstsid olulise teemana lauale ka õigusselguse küsimuse, kuna hetkel ei ole teatud juhtudel selge millises õiguslikus raamistikus jagamismajanduse ettevõtted tegutsevad ja millised on neile kohandatavad nõuded eri sektorites.
Minister Michal kinnitas, et näeb jagamismajandusel tulevikupotentsiaali ja ministeeriumi eesmärk on uue majanduse ettevõtteid igati turule pääsemisel aidata. „Meie lähenemine on ülereguleerimise vältimiseks reguleerida vajaduspõhiselt ja koostöös sektori ettevõtjatega. Kuulasime eile ära jagamismajanduse ettevõtjate esimese nägemuse ja tegime oma ukse laiemalt lahti. Sõidujagamine on ehk avalikkuses enim tähelepanu saanud valdkond, kuid jagamismajandus on palju laiem ja riik saab siin kujundada hoiaku, et uued ideed on turule teretulnud. Käivitame sel nädala ka põhjalikuma uuringu uue majanduse potentsiaali ja võimalike probleemide uurimiseks,“ sõnas Kristen Michal.
Jagamismajanduse teenuste puhul on mitmed kontrollimehhanismid tagatud infotehnoloogilise lahenduse kaudu, mistõttu tuleb otsida võimalusi ka klassikaliste teenuste regulatsiooni lihtsustamiseks tehnoloogia abil.
Jagamismajanduse maht on viimastel aastatel olnud kasvav. Oskuste ja ressursside jagamisel on riigi majandusarengus kasvav roll, mida saab täielikult ära kasutada läbi riigi ja jagamismajanduse ettevõtete avatud koostöö. Uue majanduse potentsiaali ja võimalike probleemide analüüsimiseks käivitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nädala alguses vastava uuringu. Lisaks osaleb ministeerium aktiivselt Euroopa Liidu tasandil toimuvatel jagamismajanduse teemalistel aruteludel, kus Eesti on üks selle teema vedajatest. Kohtumisel lepiti kokku, et koostöö Eesti Jagamismajanduse Liiduga jätkub ning aruteludesse kaasatakse ka teisi riigiasutusi.
Kohtumisel osalesid järgmised jagamismajanduse ettevõtted:
- Toitla – kodukokkasid ühendav cateringteenus
- Barking – parklakohtade jagamine
- Fundwise – osaluspõhine ühisrahastusplatvorm ettevõtete/äriideede finantseerimiseksWisemile – sotsiaalne transpordi võrgustik
- RentMarket – tööriistade jagamine ja rentimine
- GoWorkAbit – lühiajaliste tööde turuplats
- Autolevi – inimeselt inimesele autorendi teenus
- Helpific – erivajaduste inimeste teenused
- Eesti Jagamismajanduse Liit
