1. juulist pikeneb isapuhkus 30 päevani, vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks, jõustuvad kümned muudatused seoses välistööjõuga ning kehtima hakkavad muudatused, et soodustada laevade Eesti lipu alla toomist. Kokku jõustub juuli esimesel päeval ligi 40 õigusakti.

Isapuhkus pikeneb 30 päevale

Alates 1. juulist on töölepinguga töötaval isal õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva varasema kümne tööpäeva asemel. Lisaks muutub pikemaks periood, mille jooksul saab isapuhkust kasutada. Edaspidi on isal õigus võtta isapuhkust 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Varasemalt sai isapuhkust kasutada kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Töölepingu seadus võimaldab isal oma puhkust kasutada ühes osas või osade kaupa. Seadusesse lisandub tööandjaid kaitsev põhimõte, et tööandja võib keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme päeva pikkuse osana.

Juulist muutuvad ka isepuhkuse hüvitamise põhimõtted. Riik hüvitab edaspidi isale isapuhkuse vastavalt vanemahüvitise määramise ja maksmise reeglitele. See tähendab, et tööandjad ei pea enam arvestama isapuhkuse tasu suurust, tegema isapuhkuse tasu väljamakseid ega taotlema selle hüvitamist sotsiaalkindlustusametilt. Samas lisandub tööandjatele kohustus teha töötamise registrisse märge, et isa kasutab isapuhkust.

Pikemat isapuhkust saab kasutada isa, kelle laps sünnib pärast 2020. aasta 30. juunit ja kes ei ole enne lapse sündi isapuhkust kasutanud.

Vaata lisaks: Töölepingu seadus, Maksukorralduse seadus

Vanemahüvitiste maksmine muutub paindlikumaks

Alates 1. juulist võib vanemahüvitist kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuid riik maksab vanemahüvitist endiselt 435 päeva ees. See tähendab, et muudatus võimaldab perel valida, kas nad soovivad vanemahüvitist saada järjestikku või osade kaupa. Vanemahüvitist saavad paindlikumalt kasutada ka need, kes juba täna saavad vanemahüvitist.

Vanemahüvitise maksmist saab edaspidi peatada vastavalt lapsevanema soovile kalendrikuu kaupa. Erandiks on vanemahüvitise määramise algus- ja lõpukuu ning isa täiendav vanemahüvitis, kus periood võib olla ka lühem kui kalendrikuu. Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata.

Vaata lisaks: Perehüvitiste seadus

Isad saavad 30 päeva täiendavat vanemahüvitist

1. juulil jõustub perehüvitise seaduse muudatus, mis annab kõikidele isadele õiguse saada isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses iga lapse kohta. See lisandub praegusele vanemahüvitise saamise perioodile ning see ei ole ülekantav lapse emale.

Isa täiendavat vanemahüvitist saab isa kasutada endale sobival ajal 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni  lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isa täiendavat vanemahüvitist on õigus saada nii töölepinguga töötajal, FIE-l, käsundus- ja töövõtulepinguga töötaval isal kui ka töötul. Töölepinguga töötavatel isadel on täiendava vanemahüvitise saamise õigus seotud isapuhkusel viibimisega.

Vaata lisaks: Perehüvitiste seadus

Välistööjõuga seotud muudatused

1. juulil jõustub välismaalaste seaduses rohkem kui 50 muudatust, kuid ettevõtete peamisi murekohti need ei lahenda. Muudatused ei leevenda sisserände piirarvu reeglit ega keskmise palga nõuet. Positiivse poole pealt saab esile tõsta seda, et riik hakkab välja andma viisasid kaugtöö tegemiseks. Sellist viisat on võimalik taotleda diginomaadil ehk välismaalasel, kelle Eestis ajutise viibimise eesmärk on töökohustuste täitmine asukohast sõltumatu töötajana Eestis.

Vaata lisaks: Välismaalaste seadus

Laevandussektorit puudutavad muudatused

1. juulil jõustuvad sajad laevandusega seotud muudatused, mille eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimiseks ja Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Näiteks on Eesti meremeestel võimalik saada ravikindlustust haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimisega ajal, mil tal puudub sundkindlustus seaduse alusel. Samuti tekib laevade Eesti lipu alla lisandumisel Eesti meremeestele võimalus asuda nendel laevadel tööle ja saada seeläbi juurdepääs Eesti pensionikindlustusele.

Lisaks täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Üheselt määratletakse rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Näiteks kuuluvad lisategevused  tonnaažikorra alusel maksustatava tulu hulka vaid juhul, kui nendelt saadav tulu ei ületa 50% kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veo (põhitegevused, lisategevused ja muud abikõlblikud tegevused) kogutulust. Samuti määratakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50 protsendi, on tonnaažikorda lubatud rakendada.

Tutvu muudatustega:

• Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus
• Kaubandusliku meresõidu seadus 
• Tulumaksuseaduse muudatused

Muutuvad keskkonnalubadega seotud riigilõivud

Olulisel määral suurenevad keskkonnakompleksloaga ja kiirgustegevusloaga seotud riigilõivud. Samas vabastab riik lõivust veekogu paisutajad, välja arvatud hüdroenergia tootjad, ning üldgeoloogilise uurimistööga seotud tegevused. Muutuvad ka keskkonnaloa andmise ja muutmisega seotud riigilõivud.

Vaata lisaks: Riigilõivuseadus

Vesiviljelusettevõtted vabanevad saastetasu maksmisest

Keskkonnatasude seaduses jõustub muudatus, mille kohaselt ei nõua riik edaspidi saastetasu, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse taimede, loomade ja seente kasvatamiseks orgaanilisi aineid, fosforiühendeid, lämmastikuühendeid või heljumit ning ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas.

Vaata lisaks: Keskkonnatasude seadus