Õiguskantsler saatis justiitsministrile ja sotsiaalministrile kirja, milles palub selgitada ettevõtja ja ettevõtluse mõistet ning küsib, kas on mõistlik rakendada ettevõtjale kohalduvaid nõudeid iga äriregistris registreeritud FIE või äriühingu juhatuse liikme osas.

Eelmisel aastal vastu võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi ei võeta enam töötuna arvele isikut, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.

Seadusemuudatus on toonud õiguskantslerile väga palju avaldusi, milles palutakse kontrollida, kas põhiseadusega on kooskõlas olukord, kus äriühingu juhtimises osalev isik jääb töötuskindlustuskaitsest ilma isegi siis, kui ta on olnud samal ajal ka palgatöötaja ning tema ja ta tööandja on tasunud töötuskindlustusmakseid.

Seetõttu ei võeta töötuna arvele ka näiteks oma põhitöö kõrvalt jõuluvana teenuseid ametlikult osutada otsustanud ning selleks ettevõtjaks registreerunud inimest ega õpetajat, kes pakub suvel õpetaja pika puhkuse ajal oma äriühingu vahendusel aedade värvimise või marjade korjamise teenuseid, märkis õiguskantsler.

Arvestades muu hulgas, kui kergelt ja kiiresti on Eestis tänapäeval võimalik asutada äriühing või registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjana, on õiguskantsleril tekkinud küsimus, keda pidada täna ettevõtjaks.

Kas käesoleval ajal on Eestis asjakohane kohelda kõiki ettevõtluses tegutsevaid inimesi ka neile rakenduvate sotsiaalsete tagatiste suhtes ühtemoodi või tuleks teatud määral luua erisusi erinevatele ettevõtluses tegutsevate inimeste gruppidele, küsib õiguskantsler.