Olukorras, kus kogu maailm vaevleb majanduskriisis, ettevõtlus toppab ja töökohad kaovad tohutu kiirusega, on hädasti vaja lahendusi. Euroopa Liidu tasandil on loomisel Euroopa osaühingu kontseptsioon, mille kohaselt oleks võimalik asutada äriühingut osakapitali suurusega 1 euro. Eesti on ilmselt EL-ist eeskuju võttes välja töötanud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu koostajad panustavad eelkõige osaühingu asutamise ja juhtimise vormilisele lihtsustamisele, mis nende hinnangul peaks soodustama ettevõtlusega alustamist ja ehk leevendab ka kasvavat tööjõu probleemi.

Juhul, kui eelnõu seaduseks saab, on ühe muudatusena edaspidi osaühingut võimalik asutada ja juhtida ilma, et osanikud peaksid osakapitali reaalselt sisse maksma. Esmapilgul pole sellisel regulatsioonil ettevõtja seisukohast vigagi, kuid kõik pole kuld, mis hiilgab.

Käesoleva artikli eesmärgiks on analüüsida mõningaid kapitalinõuetega seonduvaid praktilisi probleeme.

Kapitalimahutus äriühingusse kannab endas mitmeid eesmärke. Üks neist on EL nn 2. äriühinguõiguse direktiivi preambula kohaselt osanike ja võlausaldajate miinimumkaitse tagamine osakapitali avalikustamise ja säilitamise kaudu.

Osakapitali mittemaksmine kui osaniku huvi?

Osakapitali sissemaksmise kohustuse tühistamine tundub küll olevat eelkõige osanike huvides (ebamugav investeering jääb tegemata), kuid see on vaid kuldne läige. Ettevõtlikkus ei tähenda tingimata äriedu ega oskust äriühingut majandada.

Kui palju inimesi mõtlevad äriühingu asutamisel nendele tahkudele, mida äriühing endaga kaasa toob? Raamatupidamine, igakuised aruanded, kliendid, võlausaldajad jne. Lisaks vastutus kõige eelnevalt loetletu eest. Lepingule on kerge alla kirjutada, kuid sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega.

Paljud inimesed on pimestatud osaühingu kontseptsioonist – piiratud vastutus! Kui vastutus on piiratud, siis sellest rohkemat ei saa ju minu isikuga juhtuda. See ei ole siiski õige.

Nii äriseadustikus kui ka muudes õigusaktides on teatud situatsioonideks sätestatud isiklik varaline ja/või kriminaalvastutus, nt kui juhatuse liige on põhjustanud juriidilise isiku maksejõuetuse, tekitanud äriühingule või võlausaldajatele kahju jne. Sellised nõuded on praktikas füüsilise isiku jaoks suure rahalise koormusega, kusjuures arvestatud on ka äriühingusse juba investeeritud raha. Vahendite puudumisel võib olukord lõppeda juhatuse liikme/osaniku pankrotiga ning seada isiku edasisele tegevusele olulised piirangud, nt ärikeeld.

Kehtivas seaduses on alustavale ettevõtjale seatud vähemalt teatud nõuded – kapitali olemasolu ja inimene peab äriühingu asutamiseks vaeva nägema, s.t mõtlema, mida ta teeb. Uue seaduse kohaselt võib inimene minna ja kirjutada asutamisdokumendile alla ja inimesele jääb näiline mulje, et tema teol polegi olulisi tagajärgi.

Millal on äriühing maksejõuetu?

Eelnõu kohaselt tekib osaühingul osakapitali ulatuses osanike vastu varaline nõue.

Kehtiva äriseadustiku § 176 sätestab, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 40 000 krooni või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus peavad osanikud otsustama äriseadustikus sätestatud abinõude kasutamise, et tagada äriühingu jätkusuutlikkus ja vältida maksejõuetuse tekkimist. Nimetatud paragrahvi eelnõuga muuta ei soovita.

Seega, kuna eelnõu kohaselt säilib osaühingul igal juhul nõue osanike vastu osakapitali suuruse ulatuses, aga osaniku maksevõimet ei kontrolli keegi, siis kaob ära äriseadustiku §-s 176 sätestatud puhver- ja kontrollimoment selleks, et võtta aegsasti kasutusele meetmed maksejõuetuse ja pankroti tekkimiseks.

Reaalne vara on parem kui varaline nõue

Nagu eelnevalt mainitud, kaitseb kapitalinõue mh võlausaldajaid. Loomulikult tuleb silmas pidada, et kapitalinõue on vaid üks kaitseabinõuetest, sest praktikas ei pruugi osakapitali säilitamise nõue olla tõhus vahend selle piiratud mahu ja säilitamisega seonduvate probleemide tõttu.

Kui osakapitali on suudetud säilitada, on äriühingul mingisugunegi vara ja võlausaldajatel lootus oma nõuetele täielikku või osalist rahuldust leida. Juhul, kui osakapitali asemel on vaid nõue osanike vastu, siis muutub võla sissenõudmine oluliselt keerulisemaks. Ühe võla sissenõudmiseks on vaja sisse nõuda teine nõue. Kuna osanike maksevõime ei ole teada, siis võib sissenõudmine olla pikaajaline, keeruline ja kulukas.

Osakapitali nõue on seotud ka koostööpartnerite ja klientide usaldusega. Kui osakapitali pole sisse makstud, siis ei pruugi partnerid ja kliendid äriühingut ja tema maksevõimet usaldada, nt pangast laenu saamisel. Kuigi eelnõu kohaselt ei avalikustata äriregistris asjaolu, kas osakapital on sisse makstud või mitte, siis kajastub see ilmselt majandusaasta aruannetes ja muudes raamatupidamise dokumentides ning osakapitali sissemaksmisele hakatakse ilmselt olulist tähelepanu pöörama.

Eelnevat kokku võttes on kapitalinõude lihtsustamine seotud oluliste majanduslike ja õiguslike kaalutlustega. Kuigi ettevõtluse soodustamine on igati kiiduväärt tegevus, eriti majandusliku kriisi situatsioonis, on kaalukausil riskid, mis enne seaduse vastuvõtmist vajavad läbimõtlemist ja maandamist, et vältida probleeme nii äriühingu kui üksikisiku tasandil.

Siiri Malmberg
Hansa Law Offices
siiri.malmberg@hansalaw.ee