Euroopa Kohus analüüsis direktiivi sätet, mis kohustab kõiki liikmesriike avalikustama tegelike kasusaajate andmed ja hindas sätte vastavust Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartaga. Viidatud harta on siduv Euroopa Liidu institutsioonidele, aga ei kohaldu liikmesriikidele.

Eestis toimub tegelike kasusaajate andmete avalikustamine rahapesu tõkestamise seaduse alusel ja selle seaduse muutmisega praegu ei kiirustata. Kuna säte on hetkel kehtiv, siis jätkatakse andmete avalikustamist. “Euroopa Kohtu otsus ei mõjuta andmete avalikustamist Eestis,” selgitas rahandusminister Annely Akkermann ja lisas, et tulevikus võib Riigikogu kaaluda seadusemuudatusi tegelike kasusaajate andmete avalikustamisel. Isikud, kellele andmete avalikustamine põhjustaks suurt riski turvalisusele, saavad pöörduda andmete kättesaadavuse piiramise taotlusega registri poole.

Taust

Euroopa Kohus vaagis direktiivi põhjendusi tegelike kasusaajate andmete üldsusele avalikustamisele ning leidis, et selliselt ei olnud tegemist proportsionaalse meetmega ja tunnistas analüüsitava direktiivi sätte kehtetuks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätte, millega sätestatakse tegelike kasusaajate andmete avalikustamise kohustus, kehtivus ei sõltu sarnase sisuga direktiivi sätte kehtivusest.

Euroopa Liidu Kohus leidis, et Euroopa Liidu institutsioonidel ei olnud alust kehtestada sellises ulatuses kohustus liikmesriikidele aga see ei tähenda, et liikmesriigid ise ei võiks kehtestada samasugust kohustust. Nüüd saab iga liikmesriik ise otsustada, kas jätkata andmete avalikustamisega või mitte.

Vaata ka: Euroopa Kohtu otsus paneb Eestit avalike registrite tegevust muutma