Tulenevalt üle-euroopalisest finantsturgude regulatsioonist MiFID II peavad alates 3. jaanuarist 2018 kõik juriidilised isikud, kes soovivad teha tehinguid kaubeldavate väärtpaberitega, omama LEI-koodi.
2008. aasta finantskriisi järel said regulaatorid üle maailma aru, et neil on väga raske tuvastada ja monitoorida erinevaid osapooli, kes tegutsevad globaalsetel finantsturgudel. Sellest lähtuvalt töötas finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) koostöös G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtidega välja lahenduse: luua universaalne ID-kood, mis oleks kohustuslik kõigile finantsturgudel tegutsevatele juriidilistele isikutele. Lahenduseks saigi LEI-kood (Legal Entity Identifier) ehk juriidilise isiku ülemaailmne unikaalne tunnus, sisuliselt ettevõtte registrikood. Juunis 2014 asutas FSB Global Legal Entity Identifier Foundationi (GLEIF) –organisatsiooni, kelle ülesanne on LEI-koodide väljastamise korraldamine, avaliku andmebaasi loomine ning LEI kasutuse propageerimine. Koodide väljastamine on korraldatud läbi partnerorganisatsioonide, kelle GLEIF on akrediteerinud LEI-koode väljastama. GLEIF-i kodulehel on välja toodud ka täielik nimekiri organisatsioonidest, kellel on LEI-koodide väljastamise õigus. LEI-koodi loomisest alates on koodi nõuet aktiivselt kasutatud ka paljudes Euroopa Liidu finantsturgude regulatsioonides ning MiFID II-ga jõuavad need nõuded ka laiema avalikkuseni.
Kohustused ja potentsiaalsed hüved
LEI-koodi nõue rakendub LHV Pangas kõigile toodetele ja teenustele, mis võimaldavad kauplemist MiFID II regulatsiooniga kaetud instrumentidega. MiFID II rakendusala on üllatavalt lai ning katab kõiki instrumente, mida on võimalik kaubelda Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) turgudel. Üllatav nüanss reguleeritud väärtpaberite kohta on seotud USA väärtpaberitega, mis on paralleelselt kaubeldavad ka mõnel EEA börsil, nagu näiteks Apple’i või Alphabeti aktsiad, mis kauplevad nii USA Nasdaqi kui ka Frankfurdi börsil. Selliste väärtpaberite puhul rakenduvad samuti kõik MiFID II nõuded, olenemata börsist, kus nende väärtpaberitega tehinguid tehakse. Seetõttu nõuavad ka tehingud USA börsidel paljude instrumentide puhul LEI-koodi olemasolu alates 3. jaanuarist 2018.
LHV teenuste osas muutub LEI-kood automaatselt kohustuslikuks optsioonide, LHV Traderi, LHV Brokeri, Kasvukonto ja Portfellihalduse lepingute ning Euroopa (k.a Balti) kaubeldavate väärtpaberitega tehingute puhul. USA aktsiatega tehtud tehingute korral LHV internetipangas sõltub LEI-koodi vajadus kaubeldavast instrumendist ehk sellest, kas vastav instrument on MiFID II-ga hõlmatud (LEI on kohustuslik) või mitte.
Kohustuste kõrval on LEI-koodist ka potentsiaalselt kasu. GLEIF on koostöös McKinsey konsultantidega kaardistanud hüved, mida erasektor saaks realiseerida läbi LEI-koodi laiema kasutuselevõtu. Lühidalt võib hüved kokku võtta järgnevalt: standardiseeritud identifitseerimiskood, milles ei ole subjektiivsust, muudab juriidilise isiku tuvastamise efektiivsemaks. McKinsey tõi näitena ühe suure panga, kelle erinevates osakondades oli üks ja sama klient defineeritud viie eri nimega, kusjuures nime kirjapildis esinesid marginaalsed variatsioonid. Eesti kontekstis võiks näitena tuua automaatse päringu tegemise äriregistrisse konkreetse ettevõtte tuvastamiseks. Puhtalt nime põhjal päringu tegemine võib suure tõenäosusega lõppeda edutu otsinguga, kuna ettevõtte kirjapilt võib erineda, näiteks LHV Pank AS, AS LHV Pank või aktsiaselts LHV Pank. "Protokollide" puudumine loob ebaefektiivsust suhtluses ja vigasid IT-süsteemide sujuval funktsioneerimisel, mille osas LEI-kood pakub potentsiaalseid lahendusi.
LEI-kood on digiajastule kohaselt sõltuv network-efektist, st et mida rohkematel ettevõtetel kood kasutusel on, seda kasulikumaks saab see kõigi teiste kasutajate jaoks. Kui võtta arvesse, et globaalselt on väljastatud vaid 650 000 LEI-koodi ja Eestis näiteks 830 koodi, siis tundub, et LEI süsteemi suurem kasutegur erasektori jaoks jääb veel suhteliselt kaugesse tulevikku.
Taotlemine
LEI-koodi saab taotleda kõigis GLEIF-i akrediteeritud organisatsioonides. Olenevalt valitud teenusepakkujast võib esmane registreerimine maksta alates 65 eurost kuni pea 200 euroni. LEI-koodi kontseptsioon näeb ette koodi iga-aastast uuendamist. Esimene uuendamine tuleb teha 12 kuud pärast esmast registreerimist ning selle raames kinnitatakse ettevõtte andmed ja tasutakse uuendamise teenustasu, mis olenevalt teenusepakkujast varieerub alates 40 eurost kuni ligikaudu 100 euroni. Osa teenustasudest lähevad GLEIF-i kui mittetulundusliku organisatsiooni ülalpidamiseks.
LHV Pank pakub oma klientidele ka mugavat LEI-koodi haldamise teenust: LHV taotleb akrediteeritud asutusest kliendi nimel talle LEI-koodi ja uuendab seda kord aastas. LHV vahendusel on esmase registreerimise teenustasu 120 eurot ja iga-aastane uuendamise teenustasu 80 eurot (lisandub käibemaks). Rohkem infot lepingu sõlmimise ja teenuse kohta leiab LHV veebilehelt.
Ettevõtte või eraisikuna
Ligi sajaeurone lisakulu tekitab kindlasti paljudes küsimuse, kas viia oma investeerinud ettevõtte kontolt üle eraisiku kontole, et LEI-koodi vältida. Eestis on kasutusel eraisikute investeerimiskonto süsteem, mis sarnaselt ettevõtetega laseb tulumaksu edasi lükata, kuni tulusid investeerimiskontolt välja ei maksta. Paljudele investoritele võiks investeerimiskonto kasutamine olla hea lahendus, eriti kui investeeritakse peamiselt noteeritud instrumentidesse või fondidesse. Investeerimiskontol on ka miinuseid, näiteks on võimendusega tehinguid keerukas deklareerida ja finantsvara definitsiooni alla mitte kuuluvate investeeringute, nt kinnisvara või crowdfunding’u kasumeid ei saa edasi lükata. On sobiv aeg värske pilguga oma investeeringute juriidiline struktuur üle vaadata.
Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2017