Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega muutuvad kohtulahendid tulevikus Riigi Teatajas avalikuks juba enne nende jõustumist.

“Praegu pääseb avalikkus ligi ainult jõustunud kohtulahenditele, kuid tutvuda ei ole võimalik jõustumata ja tühistatud lahenditega. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses otsuse kuulutamisel. Eelnõu jõustumisel suureneb kohtumenetluse avalikkus ja kohtupraktika kättesaadavus,” rääkis justiitsminister Maris Lauri.

“Põhiseaduse järgi peab kohtumenetlus olema avalik, kuid põhiseadus kajastab omaaegset olukorda, kus kohut peeti kohtusaalis ja otsus kuulutati sealsamas. Tänapäeval aga arutatakse suurem osa kohtuasju kirjalikus menetluses, millele avalikkus ligi ei pääse. Eelnõuga soovitakse tagada põhiseaduse mõte, et kohtupidamine on avalik, kuid teha seda nii, et inimestel ei kaoks julgus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda,” selgitas justiitsminister.

Minister rõhutas, et jõustumata lahendite avalikustamisel väga oluline tagada jätkuvalt süütuse presumptsioon, juurdepääsupiiranguga andmete kaitse ning eraelu puutumatus. “Lisaks peavad olema kaitstud kõik eriliiki isikuandmed nagu näiteks inimese rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised veendumused, terviseandmed jne.”

Arvutivõrgus avalikustatud kohtulahendis ei avalikustata füüsilisest isikust menetlusosalise isikuandmeid, v.a süüdistatava ja õigeksmõistetu puhul, kelle nimed ja isikukoodid kuuluvad avalikustamisele. Füüsilisest isikust menetlusosalisel on õigus taotleda oma nime avalikustamist ja õigeksmõistetul on õigus taotleda oma nime avalikustamise lõpetamist.

Eelnõuga nähakse ette kõigis menetlusliikides jõustumata kohtuotsuste avalikustamine Riigi Teataja veebilehel kohe pärast kohtuotsuse avalikult teatavakstegemist märkega “jõustumata”. Kui lahend jõustub või tühistatakse, muutub vastav märge automaatselt. Lahend saab uue staatuse “jõustunud” või “tühistatud”.

Lisaks kohtuotsustele kuuluvad eelnõu jõustumisel avalikustamisele ka mitmed kohtu tehtud määrused nagu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades tehtud määrused. Samuti tuleb ringkonnakohtu ja riigikohtu hagita menetlust lõpetavate määrustele lisaks avalikustada ka samas asjas tehtud maakohtu lahend.

Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel isikul esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Menetlusväline isik peab toimikule juurdepääsu taotlust põhjendama. Ajakirjanduslikul eesmärgil toimikuga tutvumise puhul eeldatakse õigustatud huvi, kuid seda, kas konkreetse toimikuga või millise osaga sealt ajakirjanikul tutvuda võimaldatakse, otsustab kohus.

Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel.

Lisaks põhiseaduses kirjas olevale kohtumenetluse avalikkuse tagamise põhimõtte täitmisele muudab seadusemuudatus ka õigusmaastikku rikkamaks ja arendab õigusharidust.

Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega inimesele, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. augustil 2023. aastal.