Artikli eesmärk on anda kuivade faktide kaudu ülevaade sellest, mida olulist on maksunduses muutunud praeguse riigikogu koosseisu ajal.

Võrdluses on toodud vaid need maksuseaduste muudatused, mis mõjutavad maksukoormust oluliselt — nagu näiteks maksumäärade muutmine, maksuvabastuste lisamine või kaotamine jms. Miks need muudatused olid just sellised, nagu nad olid, ja millised oleksid need muudatused võinud olla, kui võimul oleksid olnud teised erakonnad, jäägu iga lugeja enda analüüsida.

Üldine maksukoormus

EML tähistab teatavasti maksupööripäeva, mille kaudu "laotatakse" maksukoormus ajateljele ning jagatakse aasta kaheks osaks. Mida varasemale kuupäevale maksupööripäev langeb, seda madalam on maksukoormus.

Kui jälgida viimaste aastate arenguid, siis aastatel 2007 ja 2008 oli maksukoormus rekordiliselt madal (maksupööripäev 24. aprillil), 2009. aastal ja 2010. aastal tõusis maksukoormus järsult (maksupööripäevad 2. mail ja 13. mail). Riigieelarve seletuskirja järgi peaks 2011. aasta maksukoormus langema 34,6%-le (maksupööripäev 7. mail).

Paraku tuleb tunnistada, et maksukoormus on üsna abstraktne näitaja ja sobib eelkõige võrdluseks teiste riikidega. Kuna vastav näitaja sõltub kahest komponendist (maksulaekumised ja SKP), siis ei pruugi maksude tõstmine maksukoormust suurendada ja vastupidi.

Näiteks 2010. aasta maksukoormuse tõusu taga oli eelkõige sisemajanduse kogutoodangu vähenemine ja selle struktuuri muutus, samuti kogumispensioni maksete peatamine (pensionifondidesse laekuvat sotsiaalmaksu osa ei loeta maksutulude hulka).

Tulumaks

Tulumaksumäärade ümber toimuvat peaksid maksumaksjad ehk kõige paremini mäletama. 2007. aastal oli tulumaksu määr 22% ning vastuvõetud seadusemuudatuste järgi pidanuks see 2011. aastaks langema 18% peale. Paraku jäi tulumaksumäära langetamine alates 2008. aastast pidama 21% juures ning ongi nüüd ka seaduses ankurdatud tähtajatult 21%-l.

Teine oluline näitaja on maksuvaba tulu määr, mis 2007. aastal oli 24 000 krooni aastas (2000 krooni kuus) ja oleks pidanud tõusma 3000 krooni kaupa aastas, nii et 2011. aastaks oleks maksuvaba tulu määr saavutanud taseme 36 000 krooni aastas (3000 krooni kuus). Sellest lubadusest jõuti ellu viia ainult esimene samm, mistõttu maksuvaba tulu püsib alates 2008. aastast muutumatuna 27 000 krooni peal (2250 krooni kuus). Eurole üleminek tõi kaasa vaid väikese ümardamise (1728 eurot aastas, 144 eurot kuus).

Nii 2007. aastal kui ka tänavu kehtib lapsevanematele täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest. Aastal 2008 kehtis mahaarvamine alates esimesest lapsest ning oleks algsete lubaduste kohaselt ka pidanud selliseks jääma, kuid aeg tegi oma korrektiivid ja alates 2009. aastast kehtib mahaarvamine jälle alates teisest lapsest.

Tulumaksuseaduses on tehtud ka muid olulisi muudatusi. Piiratud on mahaarvamisi tulust — alates 2010. aastast ei saa enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu liikmemaksu ja annetusi erakondadele, alates 2011. aastast ei saa maksusoodustust enam riigi- ja omavalitsusasutustele tehtud annetustelt. Samuti on alates 2011. aastast piiratud eluasemena kasutatud kinnisvara tulu maksuvabastust, lubatud on ainult üks maksuvaba tehing kahe aasta jooksul.

Positiivse poole peale saab aga kanda alates 2008. aastast kehtiva 45 000 krooni (2876 euro) suuruse maksuvaba osa füüsilisest isikust ettevõtja metsamaterjali müügitulule. Alates 2009. aastast lõpetati mitteresidentidele makstud dividendide topeltmaksustamine, langetati litsentsitasudelt kinnipeetava tulumaksu määra 10%-le ning kaotati piirangud Eesti juriidilise isiku välismaalt saadud tulumaksu mahaarvamisel Eesti tulumaksust.

Alates 2011. aastast on füüsilisel isikul võimalus väärtpaberitulude maksustamist edasi lükata nn investeerimiskonto kaudu. Samas kaotati maksuvabastus investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusel saadud väljamaksetele ja piirati hoiuseintressi maksuvabastust.

Hüvitised ja erisoodustused

Lähetuskulude hüvitamise osas toimus üks ebameeldiv muudatus 2009. aastal, kui kaotati Eesti-sisese lähetuse maksuvaba päevaraha (80 krooni päevas). See ei puuduta küll otseselt maksustamist, kuid tasub siiski ka ära mainida alates 1. juunist 2009 kehtivat tööandja kohustust maksta 4.-8. haiguspäeva eest töötajale ise haigushüvitist.

Isikliku sõiduauto kasutamise eest makstava maksuvaba hüvitise määr tõusis 2009. aastal. Kui varem võis sõitude arvestuse pidamisel maksta 2000 krooni kuus, siis nüüd on see määr 4000 krooni (256 eurot) kuus. Ilma arvestust pidamata makstava hüvitise määr oli ja on 1000 krooni (64 eurot) kuus.

Alates 2009. aastast tõusis ka töötaja kasutuses oleva ametiauto erisoodustuse väärtus. Varem oli erisoodustuse maksimaalne hind 2000 krooni kuus, nüüd on see 4000 krooni (256 eurot). Sama hind kohaldub ka siis, kui sõiduki kohta ei peeta sõitude arvestust.

Sotsiaalkindlustusmaksed

Sotsiaalmaksuga seoses tuleb märkida minimaalse maksukohustuse aluseks oleva kuumäära tõusu. Kui 2007. aastal oli kuumäär 2000 krooni, 2008. aastal 2700 krooni, siis alates 2009. aastast on kuumäär 4350 krooni (278,02 eurot).

Kuumäära tõus suurendas nende tööandjate maksukoormust, kes rakendavad tööle osalise tööajaga madalapalgalisi töötajaid. Kuid peamiselt mõjutas kuumäära tõus füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle netotulu jääb alla miinimumpalga.

Tööandja oli kohustatud 2007. aastal maksma iga töötaja või teenistuja eest sotsiaalmaksu vähemalt 660 krooni kuus, 2010. aastal oli see kohustus 1436 krooni (2011. aastal 91,75 eurot). Füüsilisest isikust ettevõtja maksis 2007. aastas avansilist sotsiaalmaksu 1980 krooni kvartalis, 2010. aastal pidi ta maksma juba 4307 krooni (2011. aastal 275,24 eurot).

Kõige suurem maksutõus on toimunud töötuskindlustusmaksete määrade osas. 1. juunini 2009 kehtisid maksemäärad töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3%, siis tõsteti neid esmalt vastavalt 1%-le ja 2%-le ning alates 1. augustist 2009 kehtivad määrad 2,8% (töötajale) ja 1,4% (tööandjale).

Seoses uue töölepingu seadusega muutus töötuskindlustushüvitiste süsteem tööandja jaoks veidi sõbralikumaks. kui varem maksis töötukassa hüvitist ainult kollektiivse koondamise korral, siis nüüd maksab ta seda iga üksiku töötaja koondamisel.

Kogumispensioniga seoses ei saa märkimata jätta 1. juunist 2009 toimunud sissemaksete peatamist, millele järgnes pikk ja variatsiooniderohke üleminekuperiood, mis näiteks 2011. aastal tähendab seda, et paljude töötajate palkadelt tuleb kinni pidada tavapärase 2% asemel 1% suurust kohustusliku kogumispensioni makset.

Käibemaks

1. juulist 2009 tõusis käibemaksumäär 18 protsendilt 20-le. Maksukoormust suurendanud muudatusi on veel teisigi, sest juba 2009. aasta alguses tõsteti soodusmäära 5 protsendilt 9-le ning kaotati käibemaksu soodusmäär kahjuritõrjevahenditele, ohtlike jäätmete käitlemisele, matusetarvetele ja -teenustele, teatri- ja kontserdipiletitele. Juba varem (1. juulist 2007) kadus soodusmäär kaugküttele ja tahkekütustele.

Vastukaaluks võib mainida mõningaid seadusemuudatusi, mis on teinud ettevõtjate arvepidamise natuke lihtsamaks ja soodsamaks.

Alates 2008. aastast tekkis võimalus kauba impordil käibemaksu tollile kohe mitte maksta, vaid deklareerida seda käibedeklaratsioonis.

Väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvatele turistidele kehtiva käibemaksutagastusega müügi (tax-free) piirmäär on 2010.-2011. aastal ajutiselt 600 krooni (38,35 eurot).

Lihtsustatud arvet võib alates 2009. aastast väljastada kuni 2500 krooni (160 euro) suuruses summas. Varem oli see lubatud kuni 1000 krooni suuruse arve puhul.

Alates 2010. aastast lihtsustusid oluliselt 0% käibemaksumäära rakendamise võimalused teenuste osutamisel välismaa ettevõtjatele. Lihtsamaks on muutunud käibemaksu tagasisaamine teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Tõsi küll, kaks viimasena mainitud muudatust on tingitud Euroopa direktiivide muutumisest ja meie poliitikute panust nendes ei ole.

Aktsiisid

Vaadeldaval perioodil on tõusnud kõikide oluliste aktsiiside määrad. Toome võrdluse tabelis: 

Aktsiisikaup	Maksumäär 2007	Maksumäär 2011
Õlu (etanoolisisalduse 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris)	58 kr	5,43 € (85 kr)
Vein kangusega üle 6% (100 liitri kohta)	1040 kr	73,11 (1144 kr)
Kange alkohol (etanoolisisalduse 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris)	152 kr	14,18 € (222 kr)
Sigaretid (fikseeritud määr 1000 sigareti kohta)	275 kr	38,35 € (600 kr)
Sigaretid (proportsionaalne määr maksimaalsest jaehinnast)	26%	33%
Bensiin (1000 l)	4500 kr	422,77 € (6615 kr)
Diislikütus (1000 l)	3840 kr	392,92 € (6148 kr)
Erimärgistatud diislikütus (1000 l)	690 kr	110,95 € (1736 kr)
Maagaas kütteainena (1000 m3)	–	23,45 € (367 kr)
Elektrienergia (MWh)	–	4,47 € (70 kr)

Aktsiiside suurusest parema pildi saamiseks toome paar konkreetset näidet. Pooleliitrine õlu kangusega 5% maksustati 2007. aastal 1,45 krooni suuruse aktsiisiga, 2011. aastal on aktsiisi summa 0,14 eurot (2,19 krooni). Pooleliitrine viin kangusega 40% oli maksustatud vastavalt 2007. aastal 30,40 krooniga ja 2011. aastal 2,84 euroga (44,40 krooni). Bensiiniliitri hinnast moodustas aktsiis 2007. aastal 4,50 krooni, nüüd aga 0,42 eurot (6,62 krooni).

Muud maksud

Maamaksu määra kehtestab teatavasti kohaliku omavalitsuse volikogu ning kõige suurema kiretormi on kahtlemata tekitanud 2008. aastal Tallinnas toimunud maksumäära tõus. Selle tulemusena täiendati riigi tasandil maamaksuseadust ning anti omavalitsustele õigus soovi korral vabastada inimese elukoha alune maa täielikult või osaliselt maamaksust. Seda võimalust kasutasid esmakordselt 2011. aastal kolm valda: Harku, Rae ja Jõgeva vald.

Hasartmängumaksu määrad ei ole nende aastate jooksul muutunud, kuid 2009. aastal kehtima hakanud uue hasartmängumaksu seaduse järgi laienes maksuobjekt, sest hakati maksustama kaubanduslikku loteriid, kaughasartmängu ja õnneturniire.

Samuti ei ole muutunud raskeveokimaksu määrad ega ka pakendiaktsiisi määrad, kuid märksa olulisem on pakendijäätmete taaskasutusmäärade tõstmine, mis on ettevõtjatele kaasa toonud taaskasutuse teenustasude tõusu.

Riigi tasandil on sekkutud ka kohalike maksude korraldusse, sest pärast seda, kui Tallinnas kehtestati 2010. aastal müügimaks ja paadimaks, otsustas riigikogu muuta kohalike maksude seadust ja kaotada Eestis 2012. aastast eelnimetatud kohalikud maksud.

Avaldatud MaksuMaksjas nr 2/2011