Andmekaitse Inspektsioon (AKI) täiendas avaliku teabe seaduse paremaks mõistmiseks viis aastat tagasi koostatud baasjuhendit uue peatükiga, mis käsitleb riigihangete avalikkust ja piiranguid.
Peatükis selgitatakse, miks peavad riigihanked üldjuhul olema avalikud ning millistele hankemenetluse dokumentidele tuleb kehtestada juurdepääsupiirang, teatas AKI esindaja.
Juhendis rõhutatakse, et riigihanked peavad olema läbipaistvad kahel põhjusel: esiteks, et tellijaks olev ametiasutus ei eelistaks üht pakkujat teisele ega tegutseks omavoliliselt, mis võib kaasa tuua eelarveliste vahendite ebaratsionaalse kasutuse ning teiseks, et tagada pakkujate võrdne kohtlemine. Seetõttu peavad hankedokumendid olema kõigile pakkujatele varakult ja võrdsetel tingimustel kättesaadavad.
Hetkel kehtiva riigihangete seaduse kohaselt on pakkumus konfidentsiaalne täies ulatuses kuni selle avamiseni. Pärast pakkumuste avamist pakkuja nimi ja pakkumuse maksumus enam konfidentsiaalsed ehk piiranguga info ei ole. See annab aluse antud info teabenõude korras küsijatele väljastada. Kui pakkumusega kaasnev protokoll sisaldab ärisaladust, siis selle võib osaliselt jätta väljastamata.
Juhendis märgitakse, et konfidentsiaalsuse nõue ei laiene kvalifitseerimisdokumentidele – pakkumus ja kvalifitseerimisdokumendid on olemuselt erinevad. Lisaks kirjeldatakse, millistel juhtudel saab riigihanke tulemusena sõlmitud lepingutele kehtestada juurdepääsupiirangu.