Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta käibemaksumäära tagasipööramist ja kahjunõuete esitamist, millistele võimalustele viitas neljapäeval õiguskantsler Indrek Teder.

Eesti Kaubandus-Tööskuskoda teatas reedel, et arvestades tekkinud olukorda, kus enamik ettevõtjaid on käibemaksumäära tõusuga seoses juba muutnud maksuarvestust, raamatupidamisprogramme ja toodete hindu, ei pea Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja tööandjad enam mõistlikuks maksumäära tagasiulatuvalt muutma hakata.

Käibemaksu koheselt uuesti muutma hakates tähendaks see ettevõtjatele täiendavaid kulutusi ning nõrgestaks vähenenud stabiilsust.

"Maksumäära taastamine ei aitaks juba jõustunud muudatusi ning nende mõjusid olematuks muuta, küll aga destabiliseeriks juba niigi pingelist olukorda ettevõtluses," ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Ettevõtlusorganisatsioonide teatel tuleb käibemaksu tõusu mõju eelarvele ja majandusele lähimal ajal kindlasti analüüsida ning seejärel ei ole enam sugugi võimatu, et tuleb tulla ka tagasi maksumäära alandamise juurde.

Õiguskantsler annab oma arvamuses tekkinud olukorrale küll hinnangu, kuid see ei lahenda ühtegi probleemi, seisab teates.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul peaksid valitsus ja riigikogu õiguskantsleri märkusi väga tõsiselt võtma ning edaspidi õigusriigi põhimõtteid iga õigusakti vastuvõtmisel arvestama. "Kriisiaegsetes valitsuse ja riigikogu otsustes on kaalul Eesti majanduse stabiilsus ja usaldusväärsus. Seda peavad arvestama nii ajahätta jääv valitsus kui paraku ka ettevõtjad," sõnas Luman.

Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi hinnangul on lubamatu, et riigieelarve tasakaalustamiseks vajalikud otsused jäävad pidevalt hiljaks. "Valitsus ja riigikogu võinuks maksulaekumiste vähenemisele reageerida palju kiiremini, kuivõrd juba aasta alguses oli selge, et olukord majanduses halveneb jätkuvalt ega parane lähiaastail oluliselt," ütles ta.

Ettevõtlusorganisatsioonid ei toeta ootamatuid maksutõuse ja põhiseaduse põhimõtete eiramist, küll aga samme, mis aitavad tagada eurole üleminekut.

Nii koda kui tööadjad tunnustavad valitsuse jätkuvat soovi liituda eurotsooniga hiljemalt 2011. aasta alguses ja kutsuvad nii valitsust kui riigikogu üles jätkuvalt vähendama riigieelarve kulusid, et tagada eurole üleminekuks vajaliku avaliku sektori eelarve tasakaalu kriteeriumi täitmine 2009. aastal.

Õiguskantsleri neljapäevase avalduse põhjal on juulis toimunud käibemaksutõus ebapiisava etteteatamisaja tõttu põhiseadusevastane, sest ei jäta maksukohustuslastele piisavalt aega käibemaksutõusust tulenevate ümberkorralduste tegemiseks. Tema hinnangul oleks käibemaksumäära muutumisest pidanud ette teatama vähemalt paar-kolm kuud.

Võimalike variantidena põhiseadusliku vastuolu lahendamiseks nägi Teder üleminekuaja kehtestamist, tagasiulatuvaid muudatusi või hüvitiste maksmist.

Kui riigikogu 20 päeva jooksul Tederi ettepanekule ei reageeri, lubas Teder pöörduda riigikohtu poole.