President Toomas Hendrik Ilves kuulutas teisipäeval välja riigikogus aprilli algul vastu võetud pensioniiga tõstva seaduse, kuid rõhutas, et ainuüksi pensioniea tõstmine ei lahenda elanikkonna vananemisest tingitud probleeme.

Ilvese sõnul peavad parlament ja valitsus astuma lähiaastatel ka teisi samme, et tagada koos väärika vanaduspensioniga majandusruumi ja pensionisüsteemi stabiilsus järgmisteks kümnenditeks.

Selleks tuleb tema sõnul seada Eesti keskseks ülesandeks kaaskodanike tervelt ja tööjõuliselt elatud aastate hulga kasv ning luua riigi, omavalitsuste ja kolmanda sektori ühise tööga eakatele võimalused teha oskustele vastavat tööd, kuni selleks jätkub tervist ja tahet.

Samuti tuleb Ilvese sõnul lähiaastatel vastu võtta seadused ja kiita heaks poliitikad, mis käsitlevad elukestvat õpet, 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme ning Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile.

"Oma tulevasi vajadusi täpselt prognoosides ning kainelt ja asjatundlikult küsimustele vastuseid leides tuleme elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleemidega edukalt toime," lausus ta.

Ilves nentis, et pärast seaduse vastuvõtmist pöördusid tema poole mitu opositsioonifraktsiooni, omavalitsust, mittetulundusühingut ja kodanikku taotlusega jätta seadus välja kuulutamata, kuna nende hinnangul rikuti seadusemuudatuse menetlemisel riigikogu kodu- ja töökorraseadust.

Siiski näitas tema sõnul õiguslik analüüs, et kuigi täiendava istungi kokkukutsumine ei vastanud parlamendi senise praktika parimatele tavadele, ei rikutud eelnõu menetlemisel Eesti põhiseadust ega teisi õigusakte.

Samas juhtis Ilves tähelepanu, et iga seesugune juhtum kujundab Eesti poliitilist kultuuri. "Riigikogu juhatus vastutab otseselt meie parlamendi töövõime, maine ning seal vastu võetavate otsuste legitiimsuse eest," märkis ta.

Presidendi sõnul on stabiilne ja toimiv pensionisüsteem kodaniku ja riigi usaldusliku partnerluse üks aluseid ning seetõttu ei saa mis tahes majanduslik, demograafiline või poliitiline paratamatus ega otsustamise väidetav kiireloomulisus õigustada sisuka väitluse ja selgituste nappust.

"Igale kehtivat pensionisüsteemi sisuliselt muutvale otsusele peab eelnema arutelu, mis informeerib nii parlamendi liikmeid kui ka avalikkust otsuse kõigist otsestest ja kaudsetest mõjudest," ütles ta ja lisas, et nii praeguste kui tulevaste pensionäride heaolu kujundavatesse otsustesse tuleb suhtuda ülima vastutustundega, hoidudes populistlikest, avalikkust eksitavatest ja Eesti tegelikke vajadusi eiravatest lubadustest.

Pensioniea tõus on Ilvese sõnul küll Eesti ning laiemalt pea kõigi Euroopa Liidu riikide demograafilist olukorda arvestades paratamatu, kuid on seejuures vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa eelseisvast ülesandest. "Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid," lausus ta, kinnitades, et vastasel juhul tuleb juba mõne aasta pärast hakata pensioniiga taas tõstma.

Riigikogu võttis palju vaidlusi tekitanud seadusemuudatused vastu 7. aprillil võimuliidu ja roheliste häältega. Seaduse jõustudes hakkab pensioniiga tõusma pärast meeste ja naiste pensioniea võrdsustumist 2017. aastal kolme kuu kaupa aastas ning jõuab aastaks 2026 65-ni. Praegu on meeste pensioniiga Eestis 63 aastat, naistel tõuseb see seniselt 60,5 aastalt 63-ni aastaks 2016.

Seega satuvad üleminekuperioodi praegu 50-56-aastased inimesed, kes jõuavad pensioniikka aastatel 2017-2026. Nende pensioniiga jääb 63 ja 65 aasta vahele sõltuvalt sünniaastast. Üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile kehtiva korra alusel ning kuni 50-aastased inimesed juba 65-aastaselt.

Ühtlasi paneb seadus valitsusele kohustuse koostada 2019. aastaks analüüs pensioniea tõusu mõjust pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitada vajadusel riigikogule ettepanek pensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks.

Valitsus põhjendas pensioniea tõstmist vajadusega kindlustada pensionide adekvaatne tase ja süsteemi jätkusuutlikkus ning leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.