Jaanuaris kogus maksu- ja tolliamet 547,6 miljonit eurot makse, mis on 10 protsenti aastasest eelarvest. Suurt kasvu näitas juriidilise isiku tulumaksu laekumine, samas vähenes taas kütuseaktsiis. Tööjõumaksude laekumised kasvavad stabiilselt kooskõlas hõive ning keskmise palga arengutega.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes koguni 87,1 protsenti 55,1 miljoni euroni. Tugeva kasvu põhjustasid erasektori dividendid. Kui riigiosalusega ettevõtete ja asutuste dividendid kasvasid aastases võrdluses kolm protsenti, siis erasektori panuse kasv kasumieraldistelt oli 130,8 protsenti. Avalikus sektoris tasusid detsembris suuremaid kasumieraldisi Eesti Energia ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Erasektori dividendide tugeva kasvu jätkumine viitab eelkõige vähesele investeerimisaktiivsusele ning kogunenud kasumitele.
Hasartmängumaksu laekus jaanuaris 2,1 miljonit eurot ehk 18,3 protsenti rohkem kui 2013. aasta alguses. Kasvu vedas eelkõige loteriidelt tasutud maks, mis suurenes pea kolmandiku võrra ehk 29,6 protsenti. Veidi vähem panustasid mänguautomaatide ja mängulaudade suurenenud arv, millelt laekumine suurenes kokku 8,2 protsenti. Laekumist kasvatas ka uute mängukohtade avamine. Tulu kaughasartmängudelt ja õnnemänguturniiridelt kasvas jaanuaris 19,4 protsenti, kuid nende osakaal kogulaekumises jääb alla nelja protsendi ja mõju kogulaekumisele on seega tagasihoidlik.
Pikemaajaline areng hasartmängumaksu laekumises näitab, et loteriidelt laekuva maksu osakaal on aasta-aastalt suurenenud. Aastatel 2011-2013 on tasumised loteriidelt kasvanud 31,4 protsenti, laekumise osakaal kogulaekumises on samal ajal suurenenud 32,8 protsendilt 38,5 protsendini. Kõige suurema mõjuga mänguautomaatide ja –laudade osakaal on seejuures vähenenud 64,2 protsendilt 56,7 protsendile.
