• Veebruari eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,05 miljardit eurot maksutulu.
• Maksutulu kasvas veebruaris 8,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga.
• Veebruari maksutulu kasvu vedas füüsilise isiku tulumaksu laekumine, mis tulenes väiksematest tulumaksutagastustest

Palgafondi kasv ulatus veebruaris veidi üle kuue protsendi, töökohtade arv on jätkuvalt väikeses languses. Sotsiaalmaksu kasv aeglustus alla seitsme protsendi, nii madal oli see viimati kolm aastat tagasi. Sarnaselt jaanuarile vedas ka veebruari palgafondi kasvu tervishoid, kus palku tõsteti möödunud aasta teises kvartalis. Töökohtade arvu vähenemine võrreldes eelmise aastaga on jätkuvalt kõige sügavam töötlevas tööstuses ja ehituses, mis on majanduslangusest kõige enam mõjutatud olnud.

Riigieelarveline füüsilise isiku tulumaks vedas veebruaris maksulaekumise kasvu, sest maksu- ja tolliamet alustas sel aastal tulumaksu tagastamisega märtsis. Lisaks mõjutas veebruarikuu laekumist veidi üle 6100 tööealise lahkumine II pensionisambast, keda oli umbes 2500 vähem kui eelmisel aastal. Alates veebruarist mõjutab füüsilise isiku tulumaksu jagunemist riigieelarve ja kohalikele omavalitsuste vahel 2,5 protsendilise määraga tulumaks pensionitulult, mis eraldatakse kohalikele omavalitsustele nende finantsautonoomia suurendamiseks.

Aktsiiside veebruarikuu tasumine oli aasta algusele omaselt madal. Aktsiiside tasumine vähenes veebruaris eelmise aastaga võrreldes marginaalselt, samas liikusid veebruarikuu aktsiiside tasumised liigiti erinevas suunas – tubakaaktsiis suurenes jõuliselt ning alkoholiaktsiis vähenes oodatust aeglasemas tempos. Kütuseaktsiisi tasumine veebruaris küll suurenes, kuid ületas napilt eelmise aasta taset. Aasta on mootorikütustel alanud üldiselt hästi ning nii deklareerimine kui ka müük ületavad kahe kuuga eelmise aasta koguseid. Kütusehindade langus on seni tarbimisele mõjunud soosivalt. Positiivne on ka see, et teist kuud järjest on suurenenud diislikütuse hulgimüük ning kasvutempo ei ole samuti vähenenud eelmise kuuga võrreldes. Eelmise aasta diislikütuse hulgimüük oli peamine pidur mootorikütuste kasvule. Kahe kuu kasvu aga veel tervele aastale laiendada ei maksa ning edasised kuud näitavad, kas töötlev tööstus hakkab taastuma või on tegemist ühekordse kasvuspurdiga.

Käibemaksutulu kasv veebruaris aeglustus, kuna majandusaktiivsus ning tarbija kindlustunne on endiselt madal. Kahe kuuga on käibemaksu tasutud 10,8 protsenti ehk 54 miljoni euro võrra enam kui aasta varem, mis tuleneb eeskätt käibemaksu standardmäära tõusust. Makromajanduslikud indikaatorid, sealhulgas ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunne, on veel nõrgad, mistõttu jäi veebruari käibemaksu tasumise kasv ühekohaliseks. Ettevõtete käive vähenes mullusega võrreldes, kuid langus taandus veebruaris kahele protsendile. Endiselt piirab käibemaksu tasumise kasvu jaekaubanduse müügitulu langus, mis samuti pidurdus aastases võrdluses 3 protsendile. Samal ajal avaldas veebruaris käibemaksu tasumisele positiivset mõju riigi tehingute suurenemine – läbi märkimisväärselt kasvanud impordi käibemaksu, mis tulenes riigikaitsega seotud soetusest.

Vaatamata keerulisele majandusolustikule vähenes ettevõtete käibemaksu võlg ja seda eelmise kuuga võrreldes kahe miljoni võrra, sealjuures langes ka võlglaste arv. Käibemaksu võlg ulatus 173 miljoni euroni, mis on siiski kuue protsendi võrra enam kui mullu samal ajal. Ühtlasi moodustab see maksude koguvõlast suurima osa ehk 55 protsenti.

Tegevusaladest mõjutasid veebruaris käibemaksu tasumise kasvu enim ehitus ning kaubandus. Kaubanduses ning ehituses suurenes käibemaksu tasumine 2023. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 8 ja 15 protsenti. Jaekaubanduse tõusu mõjutas mootorikütuste müügikäivete suurenemine ning toidukaupluste müügi kasv. Samal ajal vähenes e-poodide müük 18 protsenti, sealjuures langes ka nende osakaal kogu jaekaubanduse müügist 5 protsendi juurde. Ehituses suurenes käibemaksu tasumine aastatagusega võrreldes rajatiste ehituse toel, mis oli seotud riikliku tellimusega teedeehituses.

Tollimaksu laekumine on tänavu esimese kolme kuuga 12 protsenti mullusest väiksem, mis peegeldab sanktsioonide mõju ning kodumaiste ettevõtete madalat impordinõudlust. Tollimaks on samuti tarbimismaks, kuid sarnaselt hasartmängumaksuga oma mahult võrdlemisi väike. Mullune laekumine küündis 41 miljoni euroni, mis on 0,11 protsenti SKP-st. Võrdlusena koguti mullu näiteks käibemaksu 3,48 miljardit eurot, mis moodustas 9,2 protsenti SKP-st. Samas on impordi dünaamikas toimunud järske muutusi kriisidega seoses, mistõttu on ka tollimaksu laekumine olnud volatiilne. Seoses sõjategevusega Ukrainas jõustusid sanktsioonid paljudele Venemaa ja Valgevene kaupadele, näiteks väetised, puit, teras, mineraalkütused, mille import on peatatud. Ehkki 2022. aasta hoogne tollimaksu laekumine tulenes veel tugevapoolsest majandusaktiivsusest aga ka toormehinnatõusust ja samuti sanktsioonide eelsest varumisest. Seevastu mullune tollimaksu laekumine kukkus jahenenud majandusolustikust ning Venemaale kehtestatud sanktsioonide jõustumise tulemusena kaks korda madalamale. Sealjuures on tollimaksu laekumise standardhälve ehk hajuvus suurenenud COVID kriisi eelselt 9 miljonilt 21 miljoni euroni.

Tollimaks koosneb viiest põhilisest liigist (joonis 1), sealjuures enamiku ehk ligi 95% moodustab tasumine tööstuskaupadelt, mille aluseks on kaupade import Euroopa Liidu välistest riikidest. Samuti mõjutavad tollimaksu laekumist tollimaksumäärad ja nende muutus ning vabakaubanduslepingute sõlmimine. Tollimaksu kogulaekumisest 75% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 25% jääb Eestile administreerimiskulude katteks.

Joonis 1. Tollimaksu laekumine liigiti 2019-2024, tuhandetes eurodes