Rahandusministeeriumi andmeil tasuti jaanuari eest maksu- ja tolliametile 1,14 miljardit eurot maksutulu, kusjuures maksutulu kasv kiirenes jaanuaris 9,7 protsendini võrreldes eelmise aastaga ning kuise eelarve täitmine ületab prognoosi.

Palgafondi kasv on võrreldes eelmise aasta keskmisega oluliselt aeglasem, mis mõjutas ka tööjõumaksude tasumist – sotsiaalmaksu tasumise jaanuari kasv oli eelmise aasta rekordilähedasest keskmisest ligi kolme protsendi võrra madalam. Jaanuaris palgafondi kasv kiirenes võrreldes detsembriga, töökohtade arv oli väikses languses. Eelmise aasta palgafondi kasvu vedanud avaliku sektori palgatõusude mõju (2023. aasta alguses toimunud üldine viie protsendiline palgatõus ning lisaraha suunamine hariduse, tervishoiu ja siseturvalisuse valdkonna täiendavaks palgatõusuks) peaks alates veebruarist osaliselt taanduma. Töökohtade arvu vähenemine võrreldes eelmise aastaga on jätkuvalt kõige sügavam töötlevas tööstuses ja ehituses, mis on majanduslangusest kõige enam mõjutatud olnud.

Riigieelarveline füüsilise isiku tulumaks vähenes jaanuaris seoses 2023. aasta maksuvaba tulu tõstmisega, see mõju taandub osaliselt veebruaris. Koos kohalike omavalitsuste osaga füüsilise isiku tulumaksu laekumine siiski kasvas. Alates veebruarist mõjutab füüsilise isiku tulumaksu jagunemist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel 2,5 protsendilise määraga tulumaks pensionitulult, mis eraldatakse kohalikele omavalitsustele nende finantsautonoomia suurendamiseks.

Juriidilise isiku tulumaksu jaanuari laekumise kasv 30,5 protsenti oli sarnaselt möödunud aastale maksudest kiireim. Laekumine kasvas 29 miljoni euro võrra, sellest peaaegu pool laekus Riigimetsa Majandamise Keskuse jaotatud kasumilt tasutud tulumaksust. Erasektori jaotatud kasumi tulumaks kasvas 13 miljonit eurot, sellest ligi pool tasuti pankade poolt. Tegevusaladest oli suurim kasv hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustussektoris.

Käibemaksu tasumine suurenes jaanuaris mullu sama perioodiga võrreldes kahekohaliselt standardmäära tõusu toel. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud 22 protsendiline käibemaksu standardmäär toob eelarveprognoosi kohaselt tänavu 235 mln eurot lisatulu, mis annab olulise tõuke käibemaksu selle aasta tasumisele. Kiire käibemaksu kasvuprotsendi taustal on aga eratarbija kindlustunne endiselt madal, mistõttu piiratakse tarbimiskulutusi. Seda iseloomustab ka jaanuari jaekaubanduse müügi süvenev langus. Ehkki palgakasv ületas jaanuaris hinnatõusu pea kahekordselt, siis tarbimisvõimet piirab lisaks hinnatõusule kõrgest Euriborist tingitud kasutatava tulu langus. Seevastu suureneb ebakindlates oludes inimeste säästmine – Eesti majapidamiste hoiuste kasv jaanuaris taas kiirenes. Ka majandusaktiivsus ning ettevõtete kindlustunne on aasta alguses endiselt üsna madal. Positiivse märgina vähendati ettevõtete poolt käibemaksuvõlga üle miljoni euro ning samuti on võlgnike arv püsinud eelmise kuuga võrreldes stabiilne. Tegevusaladest vedas käibemaksu tasumise tõusu külma jaanuari ja kõrge elektri börsihinna toel enim energeetika.

Aktsiiside tasumist jaanuaris kergitas kõikide aktsiisikaupade oodatust aktiivsem tarbimine. Alkoholiaktsiisi tasumine vähenes võrreldes eelmise aastaga, kuid see oli ootuspärane ning tulenes varude realiseerimisest. Hinnanguliselt mõjutavad varud tervet esimest kvartalit ning tasumine jääb eelmisest aastast madalamaks. Jaanuarikuu kütuseaktsiisi tasumine seevastu suurenes oluliselt. Kõrge kasvu tagasid nii aastatagusega võrreldes madalamad energiahinnad kui ka külmem ilm. Suurim mõju tasumisele tuli mootorikütuste suuremast deklareerimisest, mis kasvas aastaga 4,4 protsenti ja kütuseaktsiisi võla vähenemisest. Tarbimist toetab jätkuvalt mootorikütuste jaehinna langus. Üle aasta kestnud diislikütuse hulgimüügi langus pöördus jaanuaris tugevale kasvule, samas ei ole tööstuse poolelt paranemise märke ilmnenud ning seega võib kasv osutuda ühekordseks.