Novembrist jõustuvate käibemaksuseaduse muudatustega kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus. Rahandusministeerium saatis ettevõtlusorganisatsioonidele tutvumiseks lisa vormi, mis paneb paika selle, kuidas tuleb andmeid maksu- ja tolliametile esitama hakata.
Käibedeklaratsiooni lisa vormi loomisel on arvestatud mitmete raamatupidamisteenust osutavate ettevõte ja raamatupidamisprogrammi tootjate ettepanekutega, et saavutada kasutajasõbralikkus. Tootjate hinnangul on vorm neile ning programme kasutatavatele ettevõtjatele sobiv.
Lisal kajastatakse 20% ja 9% määraga maksustatava käibe kohta esitatud arvete andmed, kui arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Kui maksustamisperioodil on ühele ettevõtjale esitatud näiteks kolm 300 eurost arvet, siis arvete andmeid lisal täitma ei pea. Kui arvete kogusumma aga ühe tehingupartneri kohta on 1000 eurot või rohkem, siis tuleb andmed esitada. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse väljastatud ja saadud arvete osas eraldi. Maksu- ja tolliamet hakkab koguma infot ainult arvete kohta, tehingu sisu kajastama ei pea.
Lisal tuleb deklareerida arvete kohta tehingupartneri registri- või isikukood, tehingupartneri nimi, arve number, arve kuupäev, arve summa ilma käibemaksuta, maksumäär, arvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus, maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käive ning erisuse kood (näiteks erikorra alusel, 0% määraga maksustatav või maksuvaba käibe puhul). Erisuste märgistamine aitab täpsustada riskianalüüsi ning vähendab võimalust, et maksuhaldur peab andmete analüüsimisel uuesti ettevõtjaga kontakteeruma.
Käibedeklaratsiooni lisa vorm koosneb kahest osast, A-osal deklareeritakse väljastatud arvete andmed ning B-osal saadud arvete andmed. Vormi B-osal kajastatakse vaid nende arvete andmeid, mille alusel arvatakse oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaksu.
Andmeid kasutab maksuhaldur vaid maksude tasumise õiguse kontrolliks. Massandmete analüüsi tehakse automatiseeritult ja käibedeklaratsiooni lisa detailandmete vaatamise vajadus on vaid konkreetse tööülesande saanud ametnikul. Kõik andmebaaside kasutamised MTA-s logitakse. Maksuhalduri käsutuses olev info on hõlmatud maksusaladuse kaitsega ehk tagatud on ka ärisaladuse kaitse. Kogutava teabe käsitlemine pole vähem turvalisem teabest, mida MTA-le juba niigi esitatakse.
KMD lisa vorm saadeti kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks maksu- ja tolliametile, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Audiitorkogule, Eesti Raamatupidajate Kogule, Eesti Maksumaksjate Liidule ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.
Seadus ja vormi sätestav rahandusministri määrus hakkavad kehtima 1. novembrist. Eelnõu leiab eelnõude infosüsteemist.
Vaata ka: KMD INF vorm ja täitmise juhend (20.05.2014)
