Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga 1,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnakasv 4,7 protsendini. Euroalal ulatus hindade tõus esialgsel hinnangul jaanuaris 2,8 protsendini.

Aasta alguses aset leidnud maksumeetmed tõid oodatult kaasa aastase inflatsiooni kiirenemise. Hinnates kaubagruppide kuist hinnamuutust, siis võib tõdeda, et 20 protsendise maksumääraga kaupadele ja teenustele lisati käibemaksumäära tõus kogu ulatuses hindadesse. Osades kaubagruppides, kus on jaemüük näidanud suuremat langust ning üldpilti moonutavad hooajalised allahindlused (nt riided ja jalatsid, majapidamiskaubad), on kõrgema maksumäära ülekandumise mõju keerulisem hinnata ning see võib toimuda mõningase nihkega. Teise meetmena kergitas jaanuaris hindu kõrgem alkoholiaktsiis.

Kui möödunud aasta teisel poolel olid toiduhinnad alanenud sisendhindade toel languses, siis jaanuaris kallines toit kuuga koguni 3 protsenti. See tähendab, et kaupmehed on toidu hindu käibemaksumäära tõusust rohkemgi kergitanud.

Kuigi gaasi- ja ahjukütte hinnad langesid, kergitas energiahindu jaanuaris elektri 8 protsendiline kallinemine. Ilmselt on selle taga aasta alguse külmalainest tingitud börsipakettide hinnatõus. Möödunud aastal hoidis elektrihinnaindeksit vähekõikuvana suhteliselt suure kaaluga universaalteenus, mille kaal aga sellest aastast enam olulist mõju ei oma, muutes seeläbi elektri börsihinnal põhinevate pakettide mõju elektrihinnaindeksile suuremaks.

Hinnakasvu aeglustumise trend on siiski jätkuv, sest nõrk majandusaktiivsus ei soosi hindade jätkuvat tõusu. Inflatsiooni aeglustumist võib oodata alates aprillist, mil aastataguste energialeevendusmeetmete mõju taandub.

Lisatud rahandusministri Mart Võrklaeva kommentaar poekettide hinnatõusu kohta:

“Aasta alguses tõusis Eestis käibemaksumäär 2 protsendipunkti. Maksumuudatused, sh käibemaksu ja aktsiiside tõus, on rasked, ent vajalikud. Tänu sellele saame järgmistel aastatel tõsta Eesti kaitsekulutusi, mis on hädavajalik, et meie riik oleks kaitstud, siin oleks turvaline elada ja saaksime pakkuda kindlustunnet Eestisse investeerimisel, mis praeguses majandusolukorras eriti tähtis.

Andmed näitavad, et poeketid on kaupade ja teenuste hindadesse käibemaksumäära tõusu lisanud kogu ulatuses. Siinjuures teevad murelikuks toidukaupade hinnad, mida kaupmehed on käibemaksumäära tõusust rohkem kergitanud. Jaanuaris kallines toit kuuga koguni 3%.

Meie hinnatõus on euroalal üks kiiremaid. Kaubagruppide hinnad, mis on tõstetud üle vajaliku maksumäära, ei ole aktsepteeritavad. Ehkki kaupmehed on oma hinnakujunduses vabad, kutsun neid üles käituma majanduslanguse tingimustes vastutustundlikult ning oma hinnapoliitikat üle vaatama. Tarbijatele, meie oma Eesti inimestele, peavad elementaarsed toidu- jm kaubad jääma kättesaadavaks. Tunnustan neid kaupmehi, kes on hindu tõstnud vaid vajaliku maksumäära võrra või vähem.”