1. Millal jõustub uus jahiseadus?

Seadus jõustub 2013. aasta 1. juunil.

2. Kas senised jahipiirkonnad säilivad ja kas senised kasutusõigus kehtivad ka peale uue jahiseaduse jõustumist?

Senised jahipiirkonnad säilivad, enne uue jahiseaduse jõustumist jahipiirkonna moodustamiseks kehtestatud õigusakt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni.

Kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtib kümme aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist ulatuses, milles see ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. Tegemist on üleminekusättega, mille alusel tagatakse praegu kehtiva seaduse alusel keskkonnaministri määrusega moodustatud jahipiirkondade õiguslik järjepidevus.

Erinevalt kehtiva jahiseadusega sätestatud süsteemist, uue seaduse alusel jahipiirkonna kasutusõiguse loaga küttimismahtusid ei määrata. Seaduse § 14 lõike 7 kohaselt kantakse jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisaks jahipiirkonna kasutaja andmetele loa algus- ja lõpptähtaeg, seadusest ja kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused, samuti seirekohustused ning teadusuuringutega seonduvad tingimused.

3. Mis juhtub nn rendijahipiirkondadega, mida eelmise jahiseaduse alusel jahipiirkonnaks ümber ei vormistatud?

Jahikorralduse seaduse alusel moodustatud rendijahipiirkond, mille baasil ei ole moodustatud jahipiirkonda, loetakse uue jahiseaduse jõustumise järgselt jahipiirkonnaks ja selle moodustamiseks kehtestatud õigusakt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni.

4. Millised kohustused kaasnevad jahipiirkonna kasutajale uue jahiseadusega?

Jahimaa kasutusse saamisega kaasneb jahimeestel õigus küttida ulukeid ja korraldada jahipidamist ning kohustus teostada ulukite seiret ja kooskõlastada oma tegevus maaomanikuga, kelle maal tegutsetakse

5. Millised on maaomaniku õigused uue jahiseadusega?

Maaomanikul on õigus:
1. korraldada oma maal väikeulukijahti;
2. sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;
3. seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
4. algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;
5. teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

6. Millisel juhul tuleb jahipiirkonna kasutajal sõlmida maaomanikuga leping?

Uue jahiseaduse järgi tuleb kinnisasjal jahipidamiseks kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga.

Ilma lepinguta tohib jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. Seda juhul, kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud.

7. Kas jahipidamine läheb jahimehele uue jahiseaduse alusel kallimaks?

Uus jahiseadus kaotab senise jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, mida jahipiirkonnad Keskkonnatasude seaduse alusel tasusid. Selle asemel kehtestab uus seadus jahipidamisõiguse tasu, mida maksab iga jahimees üks kord aastas õiguse eest jahti pidada. Sarnaselt toimub ka harrastuskalapüügi riiklik maksustamine. Jahipidamisõiguse tasu on kuni 25.- eurot aastas, mis on samas suurusjärgus sellega, mida jahimees on seni pidanud läbi jahiseltsi riigile tasuma.

8. Milleks on moodustatud jahindusnõukogud ning mis on nende roll?

Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest.

Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:

1. ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
2. põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
3. ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
4. ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
5. seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

9. Kas pärast uue jahiseaduse jõustumist on oht, et jahipiirkondade piire hakatakse muutma?

Uue jahiseaduse jõustumisega seonduvalt ei ole ette näha massilist jahipiirkonna piiride muutmist. Jahipiirkonna piire muudetakse, kui:
1. jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit;
2. jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkond;
3. jahipiirkonnaga liidetakse jahimaa, mis ei ole arvatud ühegi jahipiirkonna koosseisu;
4. jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil;
5. piirnevate jahipiirkondade kasutajad on jahipiirkondade piiride muutmises kokku leppinud;
6. jahindusnõukogu on esitanud põhjendatud ettepaneku.

10. Kuidas tagatakse ulukiasurkondade soodne seisund?

Jahiulukite soodsa seisundi eest vastutab ja kannab hoolt iga jahimees ja jahipiirkond. Jahiulukiasurkonna seisundi jälgimiseks korraldatakse ulukite seiret. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud teostama ulukite seiret oma jahipiirkonna piires.

Kui seirearuande tulemustest nähtub, et liigi soodne seisund on ohus, või kui liigi arvukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale, koostatakse looduskaitseseaduse §-s 49 nimetatud liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava.
Nimetatud tegevuskava alusel on Keskkonnaametil õigus seada lisapiiranguid ja –tingimusi jahiulukite küttimismahule ja –struktuurile. Vajadusel  võib mõne liigi arvukuse drastilisel alanemisel keskkonnaminister oma määrusega jahipidamise sellele ulukiliigile peatada.

Selleks, et jahiulukite arvukus ei langeks ohtlikult madalale lepitakse igal jahiaastal põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -struktuur jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus. Jahindusnõukogud peavad otsustel lähtuma eelnevalt nimetatud seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.

Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes samuti ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Suurkiskjate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks on täiendavalt koostatud Suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava.

11. Mida peetakse jahipidamiseks uue jahiseadusega?

Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine.

Jahipidamiseks ei peeta:
1. tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist;
2. uluki surmamist ulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas, mis on registreeritud Keskkonnaametis;
3. liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;
4. jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga;
5. jahimaal viibimist vibukotis või kohvris oleva jahivibuga;
6. jahikoera jooksutamist, katsetamist või õpetamist selleks lubatud ajal ja kohas;
7. uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist teaduseesmärgil looduskaitseseadusega kehtestatud korras.

12. Kas on muutunud jahipidamisvahendite loetelu?

Jah, jahipidamisvahendite loetelu on täienenud jahipidamiseks mõeldud püstoli, revolvriga, mida võib kasutada vaid püütud väikeuluki surmamiseks. Lisaks võib jahimees edaspidi väikeulukitele jahti pidada ka jahivibuga.

13. Kas muutuvad ka jahipidamisõigust tõendavad dokumendid?

Uue jahiseaduse kohaselt on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid:
1. jahitunnistus;
2. jahiluba;
3. jahist osavõtjate nimekiri;
4. suuruluki laskekatse tunnistus;
5. vibujahi laskekatse tunnistus

Jahitunnistuse tohib anda vähemalt 16-aastasele isikule, kes on läbi teinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami. Kui jahitunnistuse taotleja ei soovi jahipidamisel kasutada jahitulirelva, tehakse jahitunnistusele vastav märge ja ta ei pea sooritama laskekatset. Uue jahiseaduse kohaselt kehtib Jahitunnistus kümme aastat. Suuruluki laskekatse tunnistus ja vibujahi laskekatse tunnistus antakse kaheks aastaks.

14. Kas maaomanikul on õigus jahti pidada ja kas sellest peab jahiseltsi teavitama?

Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. Küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks määrab maaomanik, välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul, mille kehtivusaeg ei tohi olla lühem kui kümme päeva.

Jahiseltsil on kohustus väljastada jahiluba viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.  Jahiloa andja peab ka jahilubade andmise ja tagastamise ning jahiloale kantud andmete arvestust.

15. Kuidas toimub ulukikahjude hüvitamine?

Uue seaduse järgselt hüvitab jahipiirkonna kasutaja uluki tekitatud kahju maaomanikule vastavalt omavahel sõlmitud lepingule maaomaniku nõudel.

Lepingu puudumise korral on kinnisasja omanikul või tema nõusolekul muul isikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas.

Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui:
1. maaomanik või tema nõusolekul muu isik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal;
2. põllumajanduskultuuri kasvupindala kahjustatud ala on väiksem kui 100 ruutmeetrit;
3. põllumajanduskultuuri kahjustus üle viie hektari suurusel põllumaal on tekkinud välispiirist esimese kümne meetri ulatuses;
4. uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 kahjustamata okaspuud hektari kohta;
5. puistus on esimeses ja teises rindes kokku 1200 kahjustamata okaspuud hektari kohta;
6. maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole jooksva aasta 1. maiks esitanud jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatist;
7. maaomanik või tema nõusolekul muu isik ei ole rakendanud eelnevalt esitatud kahjude ennetamise teatises toodud kahjude ennetamise meetmeid;
8. maaomanik või tema nõusolekul muu isik on takistanud ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas jahipidamist.

16. Kuidas osaleb riik ulukikahjude hüvitamises?

Riik toetab neid jahiseltse, kus jahipiirkonna kasutaja või kasutajaid ühendav organisatsioon on moodustanud maaomanikule uluki tekitatud kahjust tulenevate nõuete katmiseks reservfondi, mille vahenditeks on liikmetelt kogutud maksed, toetused ning muud tulud.

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab reservfondist tasutud nõuete osalist katmist mahus, mis on minimaalselt 10 protsenti ja maksimaalselt 30 protsenti reservfondi aastas tehtud väljamaksetest ning mis ei ületa taotletavale aastale eelneva aasta jahipidamisõiguse tasu riigieelarvesse laekumise aastast mahtu.

Uluki tekitatud kahju hüvitab osaliselt riik, kui:
1. kahju tekib kaitstava loodusobjekti territooriumil, kus kahju tekitanud uluki küttimisele on seaduse või kaitse-eeskirjaga seatud piirangud;
2. kahju tekib alal, kus Keskkonnaamet on käesoleva peatanud jahipidamise kahju tekitanud ulukile;
3. kahju tekib alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse ala piirist, kus looduskaitseseaduse alusel või kaitse-eeskirjaga on jahipidamine keelatud;
4. kahju tekib jahipiirkonnaga liitmata jahimaal või alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse jahipiirkonnaga liitmata jahimaa piirist.

Endiselt hüvitatakse riigi poolt pruunkaru, hundi, ilvese, hane ja lagle tekitatud kahju looduskaitseseaduse alusel kehtestatud korras.

17. Kui maaomanik on oma maal jahipidamise keelanud, siis kas jahimehed peavad endiselt sellel alal tekkivad ulukikahjud hüvitama?

Juhul, kui maaomanik on keelanud omal maal jahipidamise, siis ei teki jahipiirkonna kasutajal kohustust ulukikahjude hüvitamiseks. Tingimused maaomanikule ulukikahjude hüvitamiseks on toodud seaduse §-s 44. Parimaks võimaluseks ulukikahjude ennetamiseks on sõlmida maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel jahimaa kasutamise kokkulepe.

18. Kui maaomanik on esitanud juba 2013. 1. maiks ulukikahjude ennetamise teatise, siis kas jahipiirkonna kasutaja peab hakkama kahjusid juba sel aastal hüvitama?

Juhul, kui ulukikahjude ennetamise teatis on esitatud enne uue jahiseaduse jõustumist, siis ei loeta seda ennetamise teatiseks seaduse §44 lg 5 p6 mõistes ning kahjude hüvitamiseks ei ole alust. Ulukikahjude hüvitamine võib toimuda maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vaheliste muude kokkulepete alusel.

19. Kas jahipiirkonna kasutajate poolt moodustatud ulukikahjude fondist kompenseeritakse ka selliseid kahjusid, mis on tasutud maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel sõlmitud lepingu alusel?

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab esmajärjekorras selliste nõuete osalist katmist, mis ei ole fikseeritud maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel sõlmitud lepingutes.

20. Kas maaomaniku õigus keelata oma maal jahipidamine suurendab naabermaade ulukikahjusid?

Maaomaniku õigus keelata oma maal jahipidamine suurendab ulukikahjusid eelkõige tema enda maal. Eramaa keskmine pindala on üldjuhul sedavõrd väike (keskmine metsakinnistu suurus on ca 10ha), et ulukid sellel territooriumil jahipidamise eest pikaajalist "varju“ ei leia ning nende arvukus seal ei tõuse sedavõrd suureks, et võiks naaberkinnistute omanike kultuuridele tõsist ohtu kujutada.

Enamus Eesti jahimaast on jahipiirkondadele jahipidamiseks välja antud, samas on range kaitsega alasid kus inimeste viibimine on keelatud, seega ei saa seal ka jahindusega tegeleda. Kuna sellised alad on kompaktsemad ning suuremad kui keskmise eraomaniku kinnistu, siis võib juhtuda, et sellistele aladele koondunud ulukid põhjustavad piirnevatel aladel ulukikahjutusi. Uue jahiseaduse kohaselt hüvitab riik osaliselt jahipiirangutega looduskaitsealadel ja ühe kilomeetri raadiuses selliste alade piirist võimalikud maaomanike nõuded ulukikahjude hüvitamiseks.

21. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasud 2013. aasta eest on tasutud, kas sellest hoolimata tuleb tsuda ka jahipidamisõiguse tasu ehk nn jahimehe aastamaks?

Käesoleva aasta eest jahipiirkondade poolt makstud jahipiirkonna kasutusõiguse tasud tagastatakse Keskkonnaameti poolt osaliselt. Tagasimakse teostatakse vahemikus 1. juuni 2013 – 28. veebruar 2014 makstud kasutusõiguse tasu osas. Keskkonnaamet saadab sellekohase teavituse jahipiirkonna kasutajatele lähiajal.

Jahipidamiseks alates 1. juunist 2013 tuleb tasuda jahipidamisõiguse tasu igal jahimehel, kes soovib jahile minna.

22. Kas eelmise jahiseaduse alusel sõlmitud kokkulepped maaomanikega kehtivad edasi?

Jahipidamiseks kehtivad ka vana jahiseaduse ajal tehtud kokkulepped. Uus seadus nõuab kirjalikke kokkulepped juhul kui taotletakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba.

LOE ka: Selgitused uue jahiseaduse kohta