Riigikontroll leiab, et mõnedes kohaliku omavalitsuse ühingutes on käibemaksu arvestamisel levinud praktika, millega kaasneb ettevõtte järjepidev rahastamine maksusüsteemi arvelt, ja soovitab rahandusministril analüüsida, kas kehtiv õiguskord on piisavalt selge.
Riigikontroll analüüsis KOV ühingute käibemaksuarvestust 2016. aasta jaanuarist 2018. aasta juunini. Keskenduti ühingutele, kes on saanud osa oma tuludest toetustena, ja võrreldi nende praktikat nii toetusena saadud tulu maksustamisel kui ka toetusrahast soetatud kaupadelt-teenustelt sisendkäibemaksu arvestamisel.
Riigikontroll ei auditeerinud ühingute maksuarvestuse seaduslikkust, vaid keskendus maksusüsteemi üldisele toimimisele. Ligi 600 KOV-i ühingust analüüsiti detailsemalt 91 ühingut, sealjuures eelistati neid, kelle puhul on toetustest kujunenud püsiv rahastamisallikas.
Kogutud andmetest nähtub, et sarnaste asjaolude juures ei lange ühingute arvestuspraktika alati kokku, teatas riigikontroll. See tähendab, et arusaam kehtivast õiguskorrast ei ole ühtlaselt hea või on reeglites liialt tõlgendamisruumi.
Riigikontrolli hinnangul tekitab praktikatest enim küsimusi see, kui ärimudel on rajatud järjepidevalt toetustele, kuid toetusi ei maksustata, aga sisendkäibemaksu arvestatakse kõikidelt ostudelt täies ulatuses.
Seda praktikat kasutavatest ühingutest on suurim rahaline mõju Tallinna Linnatranspordil (TLT), märkis riigikontroll. Praktika tulemusel sai TLT vaadeldud perioodil riigilt tagasi 16,4 miljonit eurot enammakstud käibemaksu.
Maksukontrolli käigus leiti, et maksuarvestus on õige. Riigikontroll ei väida, et kehtivat õigust on valesti kohaldatud, kuid peab küsitavaks, kas maksusüsteem toimib efektiivselt. TLT käibemaksuarvestuse praktika negatiivne mõju riigieelarvele võib ulatuda miljonitesse eurodesse aastas.
Probleemi aktuaalsus ei pruugi piirduda vaid analüüsitud KOV-i ühingutega. Toetused on püsiva sissetulekuallikana olulisel kohal ka mõne riigiettevõtte tegevuses, näiteks praamiühenduse puhul saartega, selgitas riigikontroll.
Riigikontroll soovitab rahandusministril kujundada seisukoht, kas kehtivad reeglid toetuse maksustamiseks käibemaksuga ja toetusest rahastatud ostudelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on piisavad ja nii selged, et neid õigesti ja ühetaoliselt rakendada. Samuti soovitab riigikontroll analüüsida probleemi esinemist ja selle rahalist mõju riigi ja KOV-i ühingutes laiemalt.
